jaanuar 20, 2021

Kirjad Kõhutantsijale 11

Tere, tilluke!

Naljakas on mõelda, et üle poole rasedusest on seljataga ja sina oled juba ca 30cm pikk sulgkaallane. Samas esimesed viis kuud kiusasid sa mind igapäevaselt iiveldusega ning ega nüüdki veel patust päris puhas ei ole. Ikka mõned päevad nädalas kõõksun, aga oksendanud mõnda aega enam ei ole õnneks.

Sa tundud hästi aktiivne olevat, kuigi ma ei usu ühtegi ema, kes võrdleb oma erinevaid rasedusi, sest pole võimalik mäletada nii täpselt midagi nii kirjeldamatut. See on aga äge. Ma tean, et sa oled seal ja kasvad hoolega.

Kui iiveldust ja kõrvetisi poleks ning ohtu end kergelt ära nihestada, siis poleks üldse millegi üle kurta ja ka praegu on sinu ootus siiski suur rõõm. Nüüd teavad sellest ka emme lähemad töökaaslased ja üldse igaüks, kes mind täispikkuses nägema peaks. Mul on tunne, et ma olen nii suur juba ja rasedajope läks kasutusse. Ootan juba, et järgmisel talvel seda ka koos sinuga proovida, sest see on nii mõnus ja pehme.

Ma pean endale pidevalt meenutama, et sa sünnid hoopis teisel aastaajal, kui su vend ja seega ei ole mineviku kordamine üldse enesestmõistetav. Näiteks ma tean, kuidas talvel riietada vastsündinut ja suvel toita pooleaastast, aga mul pole aimugi, kuidas vastupidi toimida. Samas pea suvebeebina peaks sinuga lihtsam olema, sest ma ei pea sind vägisi paksudesse riietesse kohe toppima hakkama. Iseasi, kui paljusid riideid me nii üldse taas kasutada saame.

Huvitav on ka mõelda, kuidas te Triibuga läbi saama hakkate. Ta on ju harjunud meie kogu tähelepanu endale nõudma. Et me ootame temaga koos und. Et me arvestame võimalikult palju tema soovidega. Et tema on ainuke laps. Samas ma tahangi, et te oleksite üksteisel olemas läbi terve elu. Minul ei ole õdesid-vendi ja mul on sellest kahju.

Sinu vend oskab nüüd beebile - sulle - kõhu peale musi teha. Samas ma ei kujuta ettegi, mida ta teeb, kui sa sealt välja tuled. Kui ta esialgu peab vast esimest korda paar päeva ilma emme-issita hakkama saama, sest ma tunnen, et mul on sinu issit selle protseduuri juures vaja. Egoistlik, ma tean, aga ma ei kujuta hetkel alternatiivi ette. Triibul aga on vast kusagil mujal, kui väikeses palatis huvitavam.

Mõned kuud veel ja juba me kohtume!


Armastusega,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 59

 Mu armas,

Sa oled nüüd kaheaastane. Kaugeltki mitte enam beebi, kuid jätkuvalt meie pisike. Sa oled ca 87cm pikk ja 13,5kg raske vastavalt meie kodustele mõõtmiskatsetele. Ja sa räägid aina rohkem. Vahetult pärast oma sünnipäeva tuli lausa esimene neljasõnaline lause. Midagi marjadest rootsi-eesti segakeeles. 

Sinu sünnipäevapidu kujunes ka üle ootuste toredaks koroona kiuste. Olime kutsunud vaid kõige lähemad pereliikmed külla õuepeople ning ka nemad pidid ajastama oma külastusi mitme tunni peale, et meil liiga rahvarohkeks ei läheks. 

Kõigepealt saabus su rootsi vanaisa oma perega ja üsna varsti pärast neid ka su onupere, nii et ikka oli üsna suur seltskond korraga ja sina täiega nautisid nii oma väikesuurte sugualstega ajaveetmist kui ka taas koogilt küünalde puhumist. Kõigile tegi nalja, kuidas su issi ei jõua isegi kahte küünalt süüdata enne, kui sa esimese ära puhud. Vahepeal suutsid sa veel laua alla kaduda, aga ka see ei rikkunud tuju ning sa maiustasid nii kuidas jaksasid. Sünnipäevarõõmud. Õnneks oli hästi ilus talveilm ja sellevõrra oligi ägedam tähistamine, kui toas oleks olnud.

Hiljem tuli ka farmor ja sa said tema käest kingituseks oma esimese ratta, millega sa farmori kohe sõitma kamandasid. Seejärel sadasid kingitustega sisse ka meie varateismelised naabritüdrukud. Sa oled vist ainus kaheaastane poiss, kelle sünnipäevale nii palju vanemad tüdrukud oma soovil tulevad. Huvitav, kas see on vihjeks meile, et teaksime, milline su teismelisepõlv olema saab.

Me armastame su krutskeid ja vastavat nägu, su keset ööd ärkamisega kaasnevat naeratust ja pingviinikõnnakut, su siirast rõõmu ja seda, kuidas sa hetkel hea meelega aitad koduste toimetustega, nagu asjade õigesse kohta viimine või harjaga puru taga ajamine. Ja sina jumaldad hetkel oma issit nii väga, et vajadus minuga uinuda tundub sulle karistusena. Loodetavasti läheb see varsti üle.


Armastusega,

Emme

jaanuar 18, 2021

Kuidas kirjeldada maitset?

Kas te olete sellele kunagi mõelnud? Näiteks, kuidas selgitada disainerile, millised kleididetailid teile meeldivad ja millised mitte? Või kas julgeksite anda vabad käed kellelegi, kelle portfoolio teile meeldib? Sama on näiteks kodudisainiga. 

Mulle meeldib vahel mängida mõttega, et mis oleks, kui ma saaksin palgata professionaali oma kodu kujundama? Kas kellegi teise maitse on üldse kunagi minu omaga täpselt sama? Ei usu hästi. Igasugustes sisustusteemalistes telesaadetes on tavaliselt näha vaid üksikute märksõnade edasiandmist, kuigi ma usun, et tegelikult eelneb tööle siiski põhjalikum arutelu. Samas aga kõik need suuresti üllatus make-overid - kas keegi on päriselt lõpuni rahul millegagi, mille kujunemisel tal ei olnud kontrolli? Ometi on ju see keegi lõpptarbija.

Kõige parem on vist tuua näiteid selle kohta, mis meeldib ja mis mitte ning ma usun, et me kõik teeme järeldusi teiste maitse kohta selle põhjal, mis neil juba olemas on. Aga mis siis, kui nende kodu viimane remot tehti eelmise omaniku poolt tegelikult ja miski, mida disainer peaks kliendi maitseks on tegelikult hoopis miski, mille osas klient oli nõus kompromissi tegema, aga ise kunagi ei valiks? Mis siis, kui enamik kellegi riietest on saadud kingituse või pärandusena? Mis siis on nende tegelik maitse? Ja kui vildakas on meie pilt neist?

Olen jalutanud oma kodus mööda tube ja mõelnud nii neile elementidele, mis mulle meeldivad ja minu meelest minu maitset kirjeldavad, aga ka neile, mis võivad teisi eksitada. Näiteks meie seinad on täis kunsti, mis mulle väga meeldib mõttena, aga sellegipoolest ei tahaks ma teist triigitud pärlitest Chewbacca pilti, vaid talun seda, sest elan koos fänniga ja selle tegi ta väike õde. Meil on pesakiik, mida ma väga tahtsin, aga ise oleksin ma veidi teistsuguse valinud. Triibu toas on uus vaip, mille ma emotsiooni ajel ise ostsin, aga mitte kõik ei meeldi mulle selle juures. Meil on päris palju kollakat puitu, aga see on meile pärandatud pere ja eelmiste elanike poolt. Meie vannituba on beež ja marmorit immiteerivate plaatidega. Ma vihkan beeži. Lihtsalt oleme sellega praegu leppinud. Pea kõik meie seinad on valged, sest Rootsis on nii kombeks. Meie Eesti kodu enda värvitud seinad on troopilised sinised ja kollased. Meil on mööbliesemeid, mis elukaaslasel juba varem olemas olid.

Samas kõneleb ju meie kodu ka asjadest, mis meile meeldivad. Näiteks meil on palju aknaid ja suur osa neist päikese poole. Meie köök-elutuba on sisustatud ühe suure sotsiaalse alana. Meil on hästi kõrged köögikapid, mida mina küll ei teinud, aga mis mulle meelepäraselt palju mahutavad ja samas uste taha peidavad. Meie mööblil on üsna lihtsad jooned, aga mulle meeldib rohkem kui üks stiil. Samas kaugeltki mitte iga stiil. Meie lapsel ei ole totakat trendikat majavoodit. Ma tõesti ei saa nende võlust aru ja püüan lihtsalt suu kinni hoida, kui keegi oma uue selletaolise mööblitüki üle rõõmustab. Mulle meeldivad julged värvid ja mustrid, aga ma ei ela üksi ja tahan, et teistel siin ka mugav oleks. Meil on palju taimi - mitte, et ma eriline rohenäpp oleksin, vaid ma loodan, et mõni neist ikka jääb meie juures ellu. Meile meeldib, kui on ruumi ja õhku, aga samas olen ma üsna sentimentaalne asjade korjaja ja kirglik koristamise vihkaja, nii et meil peab olema palju häid peidukaid.

Kas hea disainer saaks sellest kõigest aru ka siis, kui ma ei oska seda sõnadesse panna? Kas ma saaksin kaasa rääkida iga detaili osas, aga samas pääseda lõutust googeldamisest ja otsustada mõne valiku hulgast või öelda neile kõigile ära?

Riietega on mõnes mõttes veel keerulisem, sest asjad, mis võivad teiste seljas meeldida ei pruugi enda seljas seda teps mitte teha. Ma imetlen neid, kes näiteks lasevad endale pruutkleidi õmmelda. Mis siis, kui see lõpuks üldse ei sobigi? Kõike ei saa ju ringi teha.

Igatahes sellised mõtted tänasesse õhtusse. Mul on hetkel lihtsalt huvitav iseendaga sel teemal arutleda.

jaanuar 14, 2021

Kirjad Kahele Triibule 58

 Mu kallis,

Täna said sa juba kaheaastaseks. Lastega näeb tõesti, kui ruttu aeg läheb.

Sa oled jätkuvalt hästi blond ja sinisilmne ning enamik inimesi arvab, et sa oled väga minu moodi. Minu, kellel on pruunid juuksed ja silmad.

Sulle meeldib laulda ja tantsida ning sa paned viimasel ajal igal võimalusel Mora Träski playlisti peale. Vahel ka kell viis hommikul, kui sul uni ära läheb.

Sulle ei meeldi praht, purud ja see, kui su riided on märjad, aga sa loobid asju hea meelega laiali.

Sa tead ca 200 sõna, kuigi mõned neist on ajapikku muutunud ja teised vast ununenud.

Sa oled hetkel hästi issikas ja mulle teeb haiget, et ma ei saa alati sulle issi seltskonda garanteerida.

Sa teed meile ootamatult kalli ja sulle meeldivad eskimomusid.

Sa oled üsna traditsiooniline poiss, kes armastab helikoptereid, iu-viu autosid ja koppasid.

Sulle meeldib ka pildiraamatuid vaadata ja eriti, kui seal miski ka häält teeb.

Sa naudid seltskonda ega häbene ka ise suuremate laste juurde minna ning mänguga liituda, aga see ei tähenda, et sa alati kõigiga suhelda tahaksid.

Sa oled õppinud meiega veidi manipuleerima, et oma tahtmist saada.

Sa võiksid päev läbi kraanikausis või vannis lobistada.

Sulle meeldivad ka igasugused loomad - nii mängu kui päris - ja õues tahad sa alati koertega tutvust teha.

Sa vihkad hammastepesu, nagu minagi lapsena.

Sa teed päris palju pättust, aga oled väga pettunud, kui miski seejärel katki läheb.

Sa oled hulljulge ning eelistad pea ees nt liumäest alla tulla.

Sulle meeldib pakke avada ja sa kutsud neid kõiki "kingi".

Sa armastad multikaid ja lastelaulu videoid rohkem, kui mulle meeldiks.

Sa eelistad külmutatud kalapulki küpsetatutele ja armastad üle kõige pitsat ning banaane.

Sa ei kannata mune mujal kui koogi sees.

Sulle meeldib tolmuimejaga ringi käia ja lapiga pühkida, aga ka segadust tekitada.

Sa püüad alati meie kassidega mängida.

Sinu naeratused on kõige soojemad ja säravamad ja sa kingid neid palju.

Täna said sa kõike, mida tahtsid - kooki ja viis korda küünlaid puhuda - kusjuures täiesti edukalt, uusi autosid, marju, pitsat ja pidu lasteaias, veel kooki ja Bingi multikat. Ja lumes möllata. Ma loodan, et sul oli tore päev ka siis, kui sa seda tõenäoliselt tulevikus ei mäleta. Loodetavasti tuleb sul aga veel palju sünnipäevi.

Armastusega,

Emme

jaanuar 06, 2021

Mommy's cold

Ma kulutasin just spontaanselt paarisaja euro jagu raha, sest mul oli külm. Ei teagi, kas see kuulub siis emotsionaalsete või ratsionaalsete ostude alla, sest ma ostsin sooju riideid ja jalanõusid, aga mitte endale vaid lastele. Jah, ka sellele kõhus olevale.

Erinevalt Eestist ei ole meil siin veel korralikku talve. Säh sulle põhjamaad! Ka eelmisel aastal oli Eestis mingigi lumi ja meil ei midagi. Õnneks olid vähemalt üle väga pikkade aastate valged jõulud, aga 2021. aastal on siiani vaid mingi valge kaabe kohati maas. Samas on nii kohutavalt näpistavalt külm. Ju me ei ole harjunud enam miinuskraadidega. Täna minu sõrmed valutasid läbi kinnaste kahetunnise või lühema õuesoleku järel ja isegi Triibu käed olid külmad. Ning tal ei ole pea kunagi külm. Ma ikka veel õpin, kuidas teda riietada, sest salle nii väikestele ei panda ju ja isegi suurtes lastepoodides ei müüda alati neid kraesalle. Mingi ohutusvärk äkki? Samas mul on alati kahju vaadata, kui mina olen oma nina sügavale jope sisse peitnud ja temal paistab paljas kael. Lasteaiaõpetajad aga vist ei muretse, sest ka sel nädalal olen talle järele minnes eest leidnud lapse, kellel isegi jopelukk on pikalt lahti. Mitte lõpuni, aga ikka rinnuni.

Igatahes nüüd ma siis hirmuga ostsin ühe kombeka veel ja uued kindad ning venelaste stiilis mütsi, kuigi ma isiklikult neid ei salli. Lisaks veel fliisist alusriideid, mingi kraelise ja mingid saapa-kummiku hübriidid, sest talle meeldivad lombid ja nüüd ühel päeval olid ta jalad ka tavalistes kummikutes juba külmad. Pisike aga sai omale kootud fliiskombe, sest see nägi nii mõnus välja ja neid oli vaid väikestes suurustes ning hea hinnaga. Küll ära kulub. Eks näis, mis nägu Lemmik teeb, kui talle oma hilisõhtusest shoppamisest räägin. Nüüd oleks veel uusi veekindlaid kindaid kevadeks vaja, sest meil on vaid üks alles, aga ei raatsitud neile allahindlust teha ka keset talve. Ja vist pükse juurde, sest tema mähkmepontsakas tagumik ei mahu enam hästi suvel ostetutesse.

Põnev on see emmedeelu vist küll ainult emmedele endale.

Ma lähen edasi netishoppana nüüd. Tsau!

jaanuar 03, 2021

Kirjad Kahele Triibule 57

Mu kallis,

Sa oled juba nii asjalik. Viimasel ajal märkame aina enam seda, kuidas sa tahad oma tegevusele ja eriti saavutustele publikut. Sa võid kümneid kordi järjest kokku panna keerulist legoklotsipaari ja iga kord vaatad sa enne meile otsa justkui veendumaks, et me ikka jälgime sind ning kui vaja, siis hõiskad ja plaksutad endale ise, kui miski hästi välja tuleb. See on sul õige mõte - ära lase end kellelgi vastupidises veenda! Peabki iseendaga rahul olema ja vahel ka ennast kiitma.

Sa armastad oma vanaema seltskonda ning oled alati teda nähes väga rõõmus. Ka tema peab hoolega jälgima sinu väikeseid võite ning sa presenteerid uhkelt talle oma uusi mänguasju. Ta viitsib muidugi ka koos sinuga põrandal istuda ja mängida või lugeda või teha mida iganes muud sa tahad.

Sa võid ootamatult tulla kallistama või teha põse peale pai. Ja sa väljendud päev päevalt aina enam sõnadega. Mina olen muidugi kõige paremas seisus sinust aru saamaks, sest ma tean, millised tähed on veel sulle rasked ja suudan üldjuhul leida sarnasusi nii eesti kui ka rootsi keelega su sõnades. Nüüd näeme me ka esimesi kolmesõnalisi lauseid, kui nii võib öelda. Ma siiski ei ole päris kindel, kas artiklid lähevad arvesse või mitte. Ja sul on päris pikk mälu. Mõnda asja, mida sa oled ühe korra nädalaid tagasi näinud, teed sa ühel päeval perfektselt järgi.

Me oleme sinuga viimasel nädalal värve õppinud. Sinu teadmistes on puna ja sini ja lulla, mille puhul ma ei ole päris kindel, kas see on kollane või roheline. Täna näitasid sa mulle aga valget pinda ja ütlesid selle kohta lumi. Me ei olnudki veel valgest rääkinud, sest sul ei ole just palju valgeid mänguasju. Minu valikul. Ma ei ole kunagi ajanud mänguasjades taga harmooniat koduga. Pigem just kontraste, kvaliteeti ja arengu toetamist.

Eile vastasid sa esimest korda ka küsimusele "kus on beebi?" minu kõhu peale näitamisega. Midagi vist hakkab koitma, aga valmistume ikkagi kohanemisšokiks.

Tea, et sa oled väga kallis ja võid alati mulle kaissu ronida ka kõige väiksemasse vahemikku ning panna oma pea minu oma peale nagu kõvale padjale. Pista või oma külmad varbad mu värvli vahele. Ma olen valmis kannatama ebamugavust, et sul oleks hea.


Armastusega,

Emme

detsember 29, 2020

Kirjad Kahele Triibule 56

Ehk lapsed ja loomad

Tere, mu kallis poja,

Sinuga vahelduvad viimasel ajal armsuse ja füüsilise vägivalla momendid. Paar päeva tagasi lõpetasin ma lausa pisarates ja ma ei ole üldse olnud see ema, kes end vannituppa nutma lukustab. Aga kui sa mulle viie minuti jooksul viis korda haiget teed, siis tuleb ka mul piir vastu, kus ma tunnen, et ma ei taha enam sinuga mängida. Õnneks on sul issi ka, kes saab sel hetkel tulla ja meile väikese pausi anda ning ise sinuga ajaveetmist naudib.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kogu su viimase aja agressiivsusest hoolimata oled sa muutunud meie kassidega aina lähedasemaks. Mind ei üllata väga, kui te Erosega kallistate ja ta su nägu limpsib. Küll aga üllatavad mind hiljutised muutused Nokiaga.

Nokia ei olnud just õnnelik, kui sa meie perega liitusid ja ta on kahel korral kuude kaupa meile sellest märku andnud sinu asjade peale järjekindlalt pissimisega. Samas sel sügis-talvel on sul nii mõnelgi korral õnnestunud talle pai teha. Eriti siis, kui sa talle just kassikommi serveerinud oled ja seda teed sa suurima rõõmuga. Muidugi proovid alati ise ka midagi põske pista. Miks - seda tead vist küll vaid sina.

Eelmisel nädalal aga plaanisime me su juuksepahmakat veidi ise harvendada ja Nokia reaktsioon oli nii üllatav. Ta põhimõtteliselt lendas mulle peale ja püüdis mind iga hinna eest koos kääridega sinust eemale puksida, iseennast ohtu seades justkui ta oleks mõelnud, et see mutt (mina) on vist hulluks läinud. Et sa oled küll veidi tüütu, aga kääridega kallaleminekut siiski ära ei ole teeninud. 

Paar päeva tagasi avastasin ma aga teid pikalt paisid jagamas ja peaaegu, et kallistamaski. Mul on sellest pildidki, sest sellist asja lihtsalt ei juhtu. Nokia jookseb ära enne, kui sa teda puudutada jõuad. 

Ja siis nüüd jõulude ajal tuli tõeline üllatus. Nokia lubas sul end ühe päeva jooksul korduvalt sülle võtta, mööda korterit ringi tassida ja muidu igat moodi väntsutada. See sama Nokia, kes on minulgi lubanud end vaid käputäis kordi minu algatusel sülle võtta ja kes meie tutvumise esimestel nädalatel end kuhugi tundideks ära peita võis. Nokia, kes aastaid peitis end külaliste eest sügavale kappi. Nokia, keda on targem ainult paksu kanpsuniga torkida lubas sul nüüd T-särgis end väntsutada, sind küünistamata. Jah, tal on hetkel innaaeg, mis selgitab paljut ja sina oled tema silmis vast kõige tõenäolisem potentsiaalne partner, kellega hellust jagada, aga see kuulub siiski imede kategooriasse. 

Järgmisel päeval, kui Nokia enam nii lahkes tujus ei olnud, nutsid sa korduvalt ja hüüdsid "Tüjje" (sülle), aga pidid vaid paidega leppima. Sellegipoolest sa olid üheks päevaks nii õnnelik. Mul on nii hea meel, et sul on võimalus üles kasvada koos loomadega ja meie kassid on tõesti toredad kuigi väga erinevad isiksused. Loodetavasti on see alles teie pika sõpruse algus ja nüüd, kui kassid juba teavad, mida sinult oodata ja sa ei tee iga paari kuu tagant tohutuid füüsilisi arenguhüppeid nagu esimesel aastal, on nad ka sinu armastusavaldusteks paremini valmis. Sina aga õpid neile ilusasti pai tegema, kui sa ei taha just küünte ja hammastega lähemalt tutvust teha. 

Armastame sind tohutult kõigi su heade ja halbade omaduste ning faasidega.

Emme ja issi

detsember 27, 2020

Kirjad Kõhutantsijale 10

Tere, mu pisike!

Sa oled viimastel nädalatel kõvasti kasvanud ja mina ka. Sinul peaks nüüd olema kaalu umbes torukohupiima jagu ja minul on korralik punu järsku ette tulnud. Enam ei jäta see kahtlustki, et keegi mu sees kasvab, kuigi talvejopega, mis vaevu veel kinni läheb, tundun ma vist lihtsalt jäme. Ma üldiselt ei põe selle pärast, aga kuna see kasv nii järsku tulnud on, siis mul on veidi hirm, et kui suureks me siis seekord kasvame. Juba praegu ma hea meelega ainult vedeleksin ja nälja ega pissi jaoks ei ole eriti ruumi. Ja teine trimester peaks see kerge olema. Mul oleks nagu lihtsalt kaks poolaega. Samas tore on sinuga nüüd üsna regulaarselt kehakeeles suhelda ja kui ma õigesti mäletan, siis sa oled oma vennast aktiivsem. Muretsen vaid veidi, et ma selili olles sulle liiga ei teeks, sest ma avastan end jätkuvalt tihti selili magamast. 

Söögi osas aga olen sinuga vabamalt võtnud. Täna küll tuli juurikasupi isu ja tegingi seda, aga kui sinust saab cocahoolik, siis see on minu süü. Ja ma ei suuda seda uskuda, aga juba teist päeva ei mäleta ma, et oleksin kordagi öökinud. Nüüd, kui kohe saab viis kuud täis. Samas päev varem lasid sa mul armuliselt hommikusööki ca viis minutit nautida, seejärel hambad ära pesta ning kohe kõik kaasa arvatud sinu arenguks vajalikud tabletid välja oksendada. Peavalu on samuti selle raseduse sage kaaslane. Iga nädal või üle nädala saan Alvedoni süüa ja õnneks viimased kaks korda on see aidanud ka. Ei ole jõudnud oksendamiseni.

Me mõtleme siin su issiga, mis sulle nimeks võiks saada. Üks tugev kandidaat on meil olemas su venna ajast ja üks teine nimi on mulle meeldinud juba kümmekond aastat, kui mitte rohkem, aga su issile see väga ei meeldi. Samas nüüd ta teatas, et kui sellest saaks sinu liignimi, siis see täitsa sobiks. Kõla poolest aga sobiks see nimi esimesena paremini. Eks siis näis, kuidas lõpuks saab ja kas eestlased ka aru saavad, kuidas sind kutsutakse, kuna Eestis ei ole minu teada tilltalsnamni. Samas mulle ju meeldivad nagunii mõlemad nimed. Mis need aga on, jätaksin ma seekord vist hea meelega enda teada. Võin vaid öelda, et üks neist on kuidagi ootamatult popiks saanud, aga see meid vast ei sega. Pigem ei tahaks, et keegi teine mõnda meile meeldivat nime maha tegema ei hakkaks ja meie jaoks ära ei rikuks. Sinu nimed ei peagi kellelegi peale meie perekonnaliikmete meeldima. Kuigi ma loodan, et ikka meeldivad.

Nüüd ma tunnen ka, et aeg läheb ruttu, sest juba on pool sellest sinu ootuse teekonnast seljataga. Isegi juhul, kui sa otsustad veidi kauem kõhus aega veeta ning võttes arvesse nihkunud tähtaega. Kaalun siin veel, mida uut meil vaja oleks ja püüan meeles pidada, et talveasjadega ei ole sinu puhul kuhugi kiiret. Meil on olemas kõik põhivarustus ja suur kogus riideid, aga ma tahaksin, et sul oleksid siiski ka mõned täiesti uued ainult sind silmas pidades ostetud esemed. Lisaks riietele ei suuda ma otsustada, kas tellida sulle oma beebipesa, sest su venna oma seisab ju ka niisama ja on väga armas, aga sentimentaalne nagu ma olen - küll sa veel koged seda - tundub mulle pikalt ette mõeldes, et äkki te mõlemad tahaksite kunagi oma elu peale minnes ja lapsi saades ka oma lapsed enda vanasse pesasse magama panna. Samas on vist tõenäolisem, et teil on hoopis teistsugune maitse kui mul ja te eelistate uusi asju vanadele tolmunutele, ükskõik, kui ilusasti ma neid ka ei hoiusta. Samas minu meelest on nii armas, et sinu issi ema on alles hoidnud igasuguseid riideid, mida nüüd ma teie kanda saate, kuigi ma säästan teid kõige hullemast. Minu beebiriietest ei ole mu ema midagi alles hoidnud, et teile edasi pärandada ja ma tunnen sellest veidi puudust.

Aga aitab küll nüüd sellest teemade virr-varrist. 

Armastame ja ootame sind!

Emme ja issi

detsember 25, 2020

Väga erilised jõulud

Seekord olin ma jõulude eel veidi kurb nagu vist enamik meist, sest me ei saanud tavapäraselt Eestisse sõita ja kõikide sealsete lähedastega taaskohtuda. Viimasel hetkel muidugi selgus, et ka meie laiendatud pere üks kord aastas kohtumine jääb seekord ära, aga nii imelik oli mõelda, et me ei saa isegi üle ukse lastele kingitusi anda või paluda kellelgi edasi anda neid. Ise igapäevaselt kodus istumine häirib mind vähem, kuigi nüüd ka aina enam tahaksin ma minna välja kuhugi kohtungule või spaasse või reisima või niisama sõpradega kohtuda siis, kui tuju tuleb. Eriti totter oli see, et nüüd, kui me ka jäime Rootsi, ei saanud me ka siinse perega jõuluõhtut koos veeta, aga lõpuks leidsime päris hea lahenduse.

Avasime Zoom roomi viieks tunniks sõpradele ja sugulastele ning terve selle aja sees oli kaks alla kümneminutilist pausi, kui meil kedagi liinil ei olnud. Lõpuks olime väsinud aga õnnelikud. Lemmik kokkas vahepeal oma uue burgeripressiga jõuluburkse ning hiljem veel Eesti traditsioonide kohaselt minu rõõmuks siga. Triibu sai näha manor'i (farmori) ja Ninannat telekast ning ronis peaaegu teleka sisse, et teistele oma uusi mänguasju näidata.

Triibu sai sel aastal jõuludeks rohkem lego komplekte kui minul elu jooksul olnud on. Muidugi ma see-eest hoidsin ka oma ainukest komplekti ja selle õhukest pappkarpi eriti hoolega, et siis ikka ja jälle seda sama Lego mänguväljakut kokku panna. Uued lemmikud siin aga on Duplo tuletõrjeauto, mis teeb viu-viu ja lennuk, mida ta pigem helikopteriks kutsub.

Me, suured, seekord kingitustega üle ei pingutanud. Ämm tegi mulle minu üllatuseks uue kõrvarõngaste hoidja, et mul oleks kuhugi ka oma pikki pulkkinnitusega asju panna ja Lemmik kinkis mulle uue suure reisikohvri, sest eelmine sai kunagi kiiruga hädaolukorras Indiast ostetud ja on selgelt oma aja ära elanud. Mina ostsin meile uued kiidetud suured saunalinad ja talle lisaks burgeripressile veel hästi ilusa pirukavormi. Me nimelt võime ise endale osta, mida iganes me tahame, nii et ei pea ootama, et keegi teine midagi kingiks. Pigem leiame asju, mida teine pole märganud veel osta või pole veel jõudnud ostmiseni. Või pole lihtsalt raatsinud.

Triibu sai meie käest mõned puidust mänguasjad ning osa jätsime varuks ta varsti tulevat sünnipäeva ootama. Ta muidugi ei saa aru, miks täna enam advendikalendrist pakki ei saa ja seekord tõesti nautis kingituste avamist ning tema suust tuli ka palju oioioisid ja vauisid. Kust ta neid õppinud on - ei tea.

Kõige ägedam üllatus aga sellel jõulul on olnud ootamatult maha tulnud korralik lumi. Eelmisel aastal sellist ei tulnudki, aga eile õhtul, kui aknast välja vaatasin, oli maa kergelt valge. Täna terve päev langes veel laia lund ja kuigi seda pole veel eriti palju, siis lapsed said õues lustida ja meie saime ka juba eelmisel aastal ostetud kelgu ära proovida. Minu uued suusapüksid said ka ära testitud edukalt. Triibu mäletamist mööda oli see vist esimene lumi üleüldse ja sel aastal ta väga nautis seda. Eelmise aasta paari kerge valge kaape puhul ta ainult pröökas, kui ta lumele panin.

Kuigi oleme viimased kaks päeva olnud omaette, kui just naabritega õues kohtumist ei arvesta, on aeg kuidagi kiiresti läinud ja homme loodame õues ka Rootsi sugulastega grillida. Saame teistele lastele kingitused üle anda ning lapsed ehk koos mängida veidi.

Soovin ka teile kõigile ilusaid valgeid jõule üle pikkade aastate!

detsember 16, 2020

Kirjad Kõhutantsijale 9

Tere, tilluke!

Ma tunnen nüüd juba igapäevaselt su liigutusi, aga iga kord, kui issi oma käe mu kõhule paneb, otsustad sa millegipärast magamist teeselda. Loodetavasti varsti lubad sa siiski tal ka enda olemasolu kogeda. Eriti, kuna selle raseduse ajal ei saa ta osa võtta ühestki ämmakavisiidist ega ultrahelist. Vähemalt sai ta su vennaga ka selle kogemuse osaliseks.

Sa arvad ikka veel, et on lõbus mind öökima ja isegi oksendama ajada igapäevaste asjadega nagu hammaste pesemine ning sel nädalal olen tundnud kõhus ka kergelt ebamugavat venimist, nii et ma ei saa ausalt hästi aru, miks teist trimestrit kõige meeldivamaks peetakse, aga ma ei tulnud siia tegelikult kurtma, vaid hoopis uudiseid jagama.

Nimelt jõudis eile kätte aeg su korraliseks ultraheliuuringuks. Olin valmis juba pikemalt sind telekast imetlema, aga anti vaid kümme minutit. Sinuga paistab kõik hästi olevat ja sa olid nii armas oma rusikas käega näo juures. Saime ka lõpliku otsuse, et su planeeritud sünnipäev nihkub neli päeva suvele lähemale, aga see vast ongi hea, kuigi ühtlasi tähendab, et me ei ole veel poolel teel. Naljakas on justkui ajas tagasi minna.

Kuigi kõige olulisem on, et sinuga oleks kõik hästi, olime me ka väga põnevil selle üle, kas sa oled poiss või tüduk ja ultrahelitädi oli nii tore, et ise pakkus välja, et annab mulle kaasa väikese paberilipiku selle infoga, et saaksime su isaga üheskoos avastada. Nii me tegimegi.

Kõigepealt uuris su issi hoolega pilte, mida seekord päris palju kaasa saime, et kas on märke väikesest nokust, aga ta ei leidnud midagi. Seejärel avasime tähtsa ümbriku ning ma olen sellest ajast peale nii õnnelik olnud. Sa oled väike tüdruk. Meie tütar ja Triibu õde. Nii eriline on olnud kõiki neid tütarlapse kohta käivaid sõnu esimesi kordi kasutada. Muidugi, kui sa poiss oleksid või kui ka peaks veel välja tulema, et oledki, siis armastaksime me sind niisamuti, aga ma olin pisarateni õnnelik, et saan kogeda ka tütrele emaks olemist. Ma kujutan nii palju paremini ette, kuidas me sinuga koos saame teha igasuguseid naiselikke asju; kuidas ma mõne aasta pärast ostan sulle ilusa päris serviisi, et me saaksime mängida fikat ja kuidas ma kunagi õpetan sind end mitte oranžiks meikima. Ma loodan, et me saame sinuga ka olema hästi lähedased ja et sa tunned end mugavalt minuga kõigest rääkides, olgu selleks siis kas või poisteteemad. 

Ma olen nii põnevil, kui sarnane või erinev elu sinuga saab olema elust su suurema vennaga ja kuidas te omavahel läbi saama hakkate. Ja kuigi pea kõiki tegevusi saaksime me teha sinuga koos su soost hoolimata, siis nii tore oli esimest korda oma tütrele kleidikesi googeldada ning osta sulle esimene riietekomplekt. Mulle tundus, et see on vajalik ära teha kohe pärast ultraheli, sest nii oli see ka su vennaga. See oli kuidagi nagu üleminek umbisikulisest beebist meie pojaks ja tütreks. Aga ära muretse! Sul saab olema palju erinevaid värvilisi ja rõõmsaid riideid, mitte ainult roosamanna. Esimene komplekt on aga siiski roosa - kiirshoppamise võlud. Volangid jätame me ka teistele ning õnneks su isa on sama meelt, nii et kahvatuid lilledega paksult ülevalatud riideid poes nähes tagurdasime me mõlemad sealt välja tagasi.

Sind ootab juba ees ka imepehme kollane tekike, mida ma sulle terve eelmise nädala kudusin ja ma nii nautisin seda, kuigi esialgu kartsin, et mul lihtsalt ei ole sellist aega enam. Lõpptulemusena saad aga sa veel suurema teki kui su vend sai.

Järgmisena hakkame tõsisemalt kaaluma, mis sulle nimeks võiks saada. Me ei usu sellesse, et näkku vaadates me teame. Maailmas on nii palju erinäolisi ja samanimelisi inimesi. Kui me valime ühe nime ära, siis hakkavad ka sellenimelised sinu nägu olema. Meil on juba ammu olemas üks tugev kandidaat, aga kas me ka lõpuni sellele kindlaks jääme - ei tea. Samuti see, kas me meie pere tüdrukutenimede traditsioonile truuks jääme. Ma küll tahaksin, aga minu lemmiknimi su issile väga ei meeldi, kuigi nüüd ta ütles, et keskmise nimena võiks see täiesti kasutusele tulla. Huvitav, millist nime sa ise eelistama hakkad? Ma tahaksin sulle anda siiski kaks valikut.

Igatahes, ootame sinu saabumist juba väga-väga - vähemalt mina ja su issi. Su vend on veel liiga väike, et päriselt aru saada, mis beebi seal kõhus on.

Armastuse ja ootusega,

Emme


detsember 12, 2020

Kirjad Kõhutantsijale 7

 Tere, mu mitte enam nii pisike!

Ma olen üsna kindel, et ma nüüd aeg-ajalt tunnen su liigutusi. Eriti, kuna see juhtub üldiselt just enne magamaminekut rahulikult lamades. Ma ei oska millegi muuga neid tundmusi lihtsalt selgitada, kuigi eks ma olen eriti tähelepanelik ka hetkel.

Mõned asjad on sinu ootuse juures teistmoodi, kui su vennaga. Ka tema puhul läks mul näljaga süda pahaks ja vahel kiiresti tõustes pilt eest. Samas sinu puhul ei tunne ma mingeid venimisvalusid just nagu emakas juba teaks, mis toimub. Iiveldus aga on sinuga ikka jupp maad hullem ning nüüd peaks see juba läbi olema, aga meil läheb iga nädalaga hullemaks. Õpin taas, millised asjad maitsevad mõlemas suunas liikudes hästi. Ma olen hakanud vannituba kartma, sest seal on nii palju asju, mis võivad öökimise esile kutsuda alates kergest mähkmete lõhnast ja mitte alati ideaalses seisukoras vetsupotist ja lõpetades hambaharjaga. Hammaste pesemine ei olnud su vennaga kunagi probleem, aga sinuga on mul alati hirm, kui hari kurgule läheneb. Mõtete kontroll peab ka pidevalt toimima, sest muudmoodi mina ei toimi. Ka õues olen vahel paanimiselt ringi vaadanud, et alati teada, kus on lähim koht, kus vajadusel oma sisikond tühjaks teha. Kuskile WC-sse jõudmisest ma ei unistagi. Samas on asjad oksendamiseni jõudnud siiani siiski vaid 5-6 korda ja umbes pooltel neist on mitu asja kokku langenud. 

Kui sa aga vaid mu öökimaajamisega piirduksidki, siis ma jään rahule. Võiks ju igasuguseid hullemaid asju olla.

Juba mõne päeva pärast läheme me taas ämmaemanda juurde kontrolli ja saame vast teada, milline veregrupp sul on. Ehk kuuleme ka su südametukseid. Oleks tore. Me kõik ootame juba su saabumist ja nüüd on kodus valmis juba ka su esimesed tutikad riidest mähkmed.

Armastusega,

Emme

Kirjad Kahele Triibule 55

Tere, Triibu!

Imelik on mõelda sinust, kui peaaegu kaheaastasest, sest alles sa ju sündisid. Samas vaadates kas või pool aastat vanu pilte või videosid, ei tunne me sind kohe äragi, sest sa oled vahepeal nii palju õppinud ja ka välimuselt muutunud.

Sulle meeldib väga laulda. Ikka Imse-Vimset, Põdra maja, aga viimasel ajal ka Tipp Tappi ja ma pean iga kord sõnu välja mõtlema, sest ma õigeid ei mäleta. Sa oled hakanud ka sõnadega veidi kaasa laulma nii üht kui ka teist.

Reedel oli lasteaias sinu elu esimene Lucia-pidu. Teie vanuseklass oli küll pigem publikuks, aga te nii ilusasti ja kannatlikult istusite ühe koha peal ja kuulasite suuremate laste kontserti. Meil sinuga oli vaba päev, nii et me käisimegi ainult seda kuulamas, pärast kontserti, tegite te Eddaga pika-pika kallistuse ja siis me tulime ära.

Sa oled üldse hästi kallimaiaks muutunud. Nüüd annad sa ise teada, et tahad kalli ja vead mind ja issit kaelapidi hästi enda lähedale ning ka musi tegema. No kellel oleks südant sellest keelduda!? See on oluliselt armsam kui see, kui sa mu nibusid väänad ja väga solvunult nutad, kui ma ei luba nii teha.

Suur muutus on sinu jaoks ka see, et viimase nädal aega oled sa maganud oma toas ja voodis ja kui alguses oli mul tõeline tegu sellega, et sa lihtsalt jalga ei laseks, siis nüüd juba edeneb ja paaril ööl oled sa ilusasti kaheksa tundi omaette maganud ning ärgates meile kaissu tulnud hea tujuga. Muidugi on olnud ka öid, kui sa varem meie juurde tuled ja üldiselt ma ei jaksa isegi kella vaadata, rääkimata sinu tagasi oma voodisse viimisest.

Sa õppisid ära meie teise kassi nime lõpuks. Või noh... sa kutsud teda Onkaks, mis tähendab, et sa tead, mis tähed tema nimes käivad, aga järjekord läheb veel sassi. Nii ka mõnede teiste sõnadega, aga pole hullu. Me saame sinust üsna hästi aru ning iga päevaga muutub see lihtsamaks, sest sõnu tuleb sul kogu aeg juurde. Püüan neid küll kirja panna, aga kindlasti on mõni ka märkamatult su keelde lipsanud.

Sel nädalal oli meil ka esimene vestlus sinu õpetajaga. Mitte küll päris arenguvestlus, aga 15 minutit aega, et rääkida sinu lasteaiaga kohanemisest. Midagi väga uut me teada ei saanud. Sa oled ka nende meelest hästi sotsiaalne ja kui su parimad sõbrad on ära, siis üksi sa ei nukrutse.

Ja sa tahad palju mürada ning vannis käia. Mina aga ei saa alati kõiki asju hästi sinuga kaasa teha ja sa ei saa veel hästi aru, mida see beebi kõhus tähendab. Aga see tähendab näiteks seda, et sa ei tohi mu kõhule hüpata ning kui ükspäev sul ootamatult kaka tuli, siis ma pidin helistama su issile ja paluma tal koju tagasi tulla, ise juba selle palve väljendamise peale öökides. Jah, aasta ema. Ma ei kujuta ette, kuidas üksikvanemad küll hakkama saavad iiveldusega.

Aga see selleks. Eile tõime me koju sinu elu esimese kuuse ja täna ehtisime seda. Vanaema tuli ka külla, sest ma arvasin, et talle meeldiks sellest osa saada ning teil on alati koos tore mängida. Täna lugesite te palju raamatuid ning panite loomi tuttu. Lisaks said sa nautida tema tehtud piparkooke. Eelmisel nädalal tegime neid ise, aga sa sõid suure osa taignast juba toorelt ära. Täna said sa ka glögi proovida ja sulle väga meeldis. Meie väike suur inimene!

Ma loodan, et meil on sinuga koos veel palju-palju toredaid päevi.

Armastusega,

Emme