september 28, 2020

Kirjad Kahele Triibule 48

Tere, mu kallis ja teised huvilised!

Ma tulin täna siia lihtsalt, et märk maha jätta, sest tundub, et ilma igasuguse planeerimiseta oleme me imetamisega lõpetanud. Või kas ikka oleme. Sina olid lõpuni opurtunist, kes küsis ja nõudis vahelduva eduga suvalisel ajal piima ning kui sõnadest ei piisanud, siis tegi kätega selgeks, mida ta tahab. Kas või näpistades. Meil ei ole olnud mingit sellist loomulikku arengut, et jääksid järgi vaid õhtused söögikorrad või muud taolist. Sa oled pigem kirglik varahommikul piimataja. Ja uinudes piimataja, kui minuga magama lähed. Ja kui päeval koos oleme, siis miks mitte ka vahepeal tissist tankida!? Samas on see olnud väga mugav, sest imetamine on meile mõlemale pea algusest peale sobinud ja see on teinud sinuga igal pool seiklemise hästi lihtsaks, sest sa sööd seal, kus me parasjagu oleme. Olen sind söötnud keset kaubanduskeskust jalutades, lasteaias, külas ja üldse igal pool peale avalike WC-de, sest ma ise ei tahaks seal süüa.

Nüüd aga mainis su isa kuidagi moka otsast, et ta ei taha mulle öelda, kuidas või millal peaksin lõpetama. Ja me oleme seda siin pikalt edasi edasi lükanud, sest sa ise alla anda ei tahtnud ja lasteaia algusega koos ei tahtnud mina seda teha. See oleks tundunud liiga palju korraga olevat sinu jaoks ja sa tõesti ei jõudnud alguses ära oodata, millal pärast lasteaiapäeva tissi saad. Nüüd aga uinusid sa laupäeva lõunal pärast kõva puiklemist mu rinnal nagu üks armas beebi ja kuigi ma siis ei teadnud seda, oli see viimane kord. Ülejäänud päeva jooksul oli sul liiga põnev ning õhtul otsustasime, et issi proovib sind nüüd järgmistel päevadel magama panna, et sul ei oleks kiusatust.

Kõige rohkem kartsin ma varahommikut ja ega sa just rõõmus ei olnud, aga issi ärkas vara koos sinuga ning andis sulle süüa ja hiljem me vahetasime ning issi sai veidi veel magada. Päevasel ajal oli juba lihtsam sulle muud tegevust leida ning nii möödus ka pühapäev ilma piimata. Minu tissid küll aina paisuvad ja on ka veidi hellad, nii et ma just ei naudi seda, kui sa hetkel mu otsas ronid, aga teisel õhtul, kui sa küsisid ning ka varahommikul, kui sa ärkasid, ütlesin ma lihtsalt, et piim on otsas ja sa paistsid aru saavat. Me küll öösel kaisutasime ja keerutasime päris palju ning lõpuks muutusid sa üsna õnnetuks, aga kell oli ka juba 6.20 ehk sa olid maganud üle ootuste kaua. Siis võttis su issi taas vahetuse üle ning tegi sulle hommikusööki ning kuna sul oli taas lasteaiapäev, siis tänane sujus eriti hästi. Õhtul sa ei proovinudki piima küsida ning uinusid taas kiiresti issiga. Mina siin loodan lihtsalt, et tissid ka koostööd teevad ning lõhki ei lähe ja et me sinuga saame ka teistmoodi üksteise lähedust nautida.

Armastusega,

Emme

september 19, 2020

Kirjad Kahele Triibule 47

 Mu mitte enam nii pisike!

Sel nädalal on sul juhtunud jälle mitu hästi selget esimest.

Kõigepealt õppisid sa kahel jalal korraga hüppama. Sa oled veel harjutamisfaasis, aga see tuleb aina paremini välja.

Täna hommikul aga said sa täiesti ise endale kummikud jalga, sest mida muud ikka hommikusöögi ajal kanda!? Aitasin sind vaid nii palju, et panin teise kummiku püsti ja soovitasin sul seinast kinni hoida.

Ja siis tundub, et sa oled teinud ka mingi mentaalse arenguhüppe. Ehk juba ammu, aga meil ei tekkinud vastavat situatsiooni, et seda kogeda. Nimelt su issi on väikesel tööreisil. Viimasel ajal püüad sa mulle head aega öelda isegi siis, kui me kuhugi ei lähe või koos läheme. Kui aga eile õhtul issi meile videokõne tegi, tundus, et sa said järsku aru, et ta on kaugel, ning hakkasid lohutamatult nutma. Umbes samas stiilis nagu siis, kui sulle lasteaeda järgi tuleme. Ja siis terve tänase päeva oled sa olnud vahelduva eduga üle mõistuse kurb. Nutad terve duši all käigu aja. Nutad kuni su kakast mähet küürin. Nutad iga ehmatuse peale. Nutad, kui ma mängu keskel sulle meelde tulen ja sa mind kohe ei näe. Just nagu sul oleks hirm ka oma viimasest alles olevast vanemast ilma jääda. Ehk ma lihtsalt mõistan sind valesti, aga tavaliselt on sul suuremas seltskonnas meist üsna ükskõik. Täna said teised meelitada sind endaga kaasa tulema, mainides minu nime - emme.

Muidu aga oled sa juba mitu nädalat meie väike vapper ahvipärdik. Sa kiigud iga võimaliku toru ja köie küljes vaid kätejõul. Ning oled hakanud istudes liumäest alla laskma. Päris õudne on, kui sa kiigud nii liumäe ülemises otsas. Sa alustad ise suhtlust võõras seltskonnas ega löö verest välja, kui õhupall su käes katki läheb. Sa armastad teha mulle musi läbi igasuguste piirete, aga võõraid ega ka mitte sõbrannasid sa ligi ei lase. Kui su väike brasiillasest sõbranna üritab, siis sa võitled ikka täiega enda eest. Ma ei keela ka, sest sul peakski olema õigus ise otsustada, kes sinu lähedale tulla tohib ja millal.

Praegu aga magad sa sügavat und ja ma naudin teadmist, et kui ma varsti sulle kaissu tulen, siis sa nohised mõnusalt edasi mu vastas, tundes end turvaliselt ja hästi.


Armastan sind väga väga väga väga!

Emme

september 12, 2020

Kirjad Kahele Triibule 46

 Mu kallis,

Sa oled jälle meie Prince Charming, nagu üks me sõbranna sind kutsub.

Suured protestid paistavad olevat seljataga ning iga päevaga läheb lasteaias aina paremini. Sa küll ei ole otseselt õnnelik, kui me ära läheme või kui näed, et oleme tagasi, aga vahel ei jõua ma lasteaia territooriumilt väljudagi, kui sa juba rõõmsalt mängid ja kuni sa meid ei märka, on ka kõik väga hästi. Ja pole ka midagi imestada. Teil on seal nii tore. 

Sel nädalal käisite te esimesel ekskursioonil - lasteaia kõrval metsas ning teil oli ka õuedisko, ma kuulsin. Lisaks kimad sa seal igapäevaselt ratastega ning kuuldavasti kamandad suuremaid endale hoogu lükkama. Tundub, et sul on seal juba ka oma sõbrad. Ühel päeval pidid õpetajad sinu ja teise poisi lõuna ajal ära lahutama, et te midagi sööksite ka. Ma ei teadnud, et selline asi nii noorelt peale hakkab. Kõik kutsuvad sind Rõõmsaks Triibuks ja see teeb muidugi meid sinu issiga rõõmsaks.

Sul on üldse mingi rataste fännamise periood. Kohe, kui sa mõnda kusagil märkad, sa ka selle selga ronid ning kimad minema, hoolimata omaniku loast. Lisaks meeldib sulle kõrgematelt äärtelt alla hüpata. Meie peame hoidma sul kätest kinni, lugema kolmeni ja läks ütlema ja kui meie seda ei tee, siis loendad sa ise. Üks päev tahtsid sa minu juurde joosta, aga enne, kui sa jooksma hakkasid, häälitsesid sa loendamise rütmis hmh hmh hmh hmh ja siis tulid Kuku ütlema. See on nii armas. Üldse tuleb sul iga päevaga sõnu juurde. Teistel on muidugi veel keeruline sinust aru saada ainult sõnade põhjal, sest kõik tähed sul ju veel välja ei tule ja lisaks räägid sa kahte keelt, aga me issiga saame sinust üsna ilusasti aru.

Sulle meeldib ka nüüd väga õhumusisid teha ning sa oskad seebimulle puhuda. Vannivaht aga oli selline elamus, et nüüd sa muudkui hüüad: mu(ll)! mu(ll)!

Sa tahaksid ka väga olla suur. Mis titetool? Pidime piirde ära võtma, et sa oleksid nõus vahelgi seal istuma ja näeksid, mida sa sööd. Samas käruga oled sa sõber ning lasteaeda minekul oma jalgu ei kuluta. Emmel ongi vaja trenni teha ja sinu kandmine on just paras koormus, et hommikul uuesti higi lahti saada lasteaiateel.

Sa ütled kõigile kassidele ja jänestele Eeoo, sest meil on kodus Eros. Nokia sa millegipärast ei ütle. Täna aga õppisid sa oma onutütre nime praktiliselt ära ja korrutasid meie kõigi heameeleks Nanna!

Rumal sa ka ei ole ning mõtled täitsa loogiliselt. Näiteks kui sa keset ööd ärkad ja me püüame veenda sind edasi magama, sest on öö ja pime, siis sa lähed ja paned lihtsalt laetule põlema. Milles probleem!

Igatahes sinuga on huvitav ja tundub, et aina huvitavamaks läheb.

Armastusega,

Emme