Kolmapäeval olin lubanud minna Kaarlisse teismelistele ning ka muudele huvilistele Indiast rääkima ja see kujunes päris toredaks, kuigi ise puterdasin improviseerides päris palju. Õhtu lõpus sain käe valgeks ka hennamaalingute tegemises. Loodan, et katsealune väga pettunud ei olnud mu kunstiandetuse tõttu.
Õhtul aga pidi viimaks Reijo külla tulema ja veetsime kahekesi rahuliku ja toreda õhtu. Kuna see aga venis poole ööni, siis neljapäeva hommik oli ülimalt raske. Olin lubanud end juba varakult üles ajada, et mingi Piyushi sõbrannaga kokku saada ja talle kingitus üle anda, aga kell kümme on minu jaoks ikka veel täielik öö. Siiski, kohtumine oli huvitav. Rääkisime kaks tundi juttu. Muidugi eestlaslikult kohmetult. Sain teada, et teised eestlased suudavad hindi kolme kuuga nii selgeks saada, et filmidele tõlget ei vaja ja, et ehk on mul ka tagurpidi kultuurišokiga kaasnev depressioon, mis omal ajal tedagi kuid kodus voodis hoidis. Samas ma ei tunne hetkel erilist masendust. Asjad on lihtsalt nagu on.
Seejärel läksin Annikale tööle külla. Ta kutsub ju juba ligi aasta aega mind seda salongi vaatama. Vaatasime siis ja unistasime, milliseid plaate omale koju võiks tahta. Minu lemmikud maksavad veidi üle 2000kr tükk. Avastasin aga ka ühe teise enda jaoks uudse asja. Nimelt liivaga segatud metallikvärvid. Neid kujutan päris hästi oma tulevases kodus ette. Need teeksid kõik ju päikselisemaks.
Päeva viimane etteplaneeritud käik oli teise vooru intervjuu kohas, kus teste tegin. See läks üsna hästi. Rääkisime tund aega maast ja ilmast ja esmapilgul täiesti irrelevantsetest asjadest, aga tulemusena öeldi kohe, et üsna kindlalt kohtume ka järgmises voorus. Nüüdseks ongi aeg kokku lepitud võimaliku tuleva ülemusega kohtumiseks. Lahe:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar