Mõtlen siin viimasel ajal, et olen vist ära tõusnud. see tähendab, kui mõni aasta tagasi kooli lõpetades kandideerisin entusiasmiga erinevatele juhiabide ja sekretäride ja assistentide ametipostidele, kus kirjeldus vähegi erialast kraami sisaldas, siis nüüd on nii, et kui keegi mind pahaaimamatult ühekski eelmainituks nimetab, siis käib seest vihajutt läbi ning järgneb solvumine. Olen kui niutsuv koer, kes imestab: mismõttes? Ei ole ma seda ei ametinimelt ega töö sisu poolest. Ometi kolleegid teevad tihti seda viga. Rahvusvahelised aga vastupidiselt kutsuvad spetsialistiks (millega enim ise samastuda oskan) või kohati lausa manageriks, mis ajab veidi nalja. Nagu hiljuti kuuldud infokild, et teatud müügifirmades on kõik müügimehed müügijuhtideks nimetatud, et klient nendega suheldes end tähtsamalt tunneks. Mõnes mõttes ehk ongi õige lähenemine, aga minu maitse jaoks veidi liiga ebaeetiline.
Aga jah... rääkisin ma ju endast ja sellest, kuidas aja möödudes ikka rohkem tahan. Ja arvan, et ka väärin. Ja kui siis keegi vaiba ootamatult alt tõmbab, siis teeb ikka väga haiget ning ajab silmnähtavalt urisema. Eile nt oli selline päev, kui kolleeg, kes varem sama teksti ning paljusid muid kiitnud oli, nüüd selle kohmakaks tõlkeks tituleeris. Kusjuures ei olnud tõlgitud. Oli ise kirjutatud. Ja kõik vahetati välja. Oi, kui valus oli enda tekst juba tervikuna tunduma hakkavast reklaamist välja rebida, et asendada mingi siit-sealt kokku klopsitud heaks kiidetud kraamiga, mida mul oli kohati nii valus lugeda, et ei saanud sinna midagi parata, et seda veidi ikka kohendama pidin. Aga üritan üle olla ning täiskasvanulikuks jääda.
Muidu aga on üllatavalt rahulik aeg. Üritan siin erinevaid hilinenud kirjatükke kätte võtta ning kohati olen lausa nõutu, kui hetkeks tundub, et mitte miski tööl ei põle. Aga tavaliselt tuleb siiski üsna ruttu meelde, mis kõik veel ootab tegemist. Mõni asi aga ootab rohkem tuju. Ja homme tuleb kolleegi tütar mu juurde praktikale. Ta ei suutnud mulle eriti selgitada, mida ta ootab, nii et eks siis näis, kuidas päev olema saab. Mul ka huvitav elus esimest korda ise praktikanti juhendada, sest õpetada mulle ju meeldib ja päris sellises formaadis on see uudne ka.
Muidu aga suudan pidevalt raha kuskile ära paigutada, ostes seda ja teist vajalikku ning ka üht-teist mitte nii põlevat. ühe viimase kingaostuga aga panin kahjuks nii puusse, et poole päevaga lagunesid kandmatuks ära. Üritasin täna poes rääkimas käia, kuid sama keti teine esindus keeldus igasugusest koostööst. Eks siis pean end homme ikka linna teise otsa vedama, kuid enne veel maapõhja ei siuna, kui selgub, kui kliendisõbralikud nad on. Minu meelest ma silt made in China ei tähenda sama mida kilesussilt oodata võiks.
Aga jah... rääkisin ma ju endast ja sellest, kuidas aja möödudes ikka rohkem tahan. Ja arvan, et ka väärin. Ja kui siis keegi vaiba ootamatult alt tõmbab, siis teeb ikka väga haiget ning ajab silmnähtavalt urisema. Eile nt oli selline päev, kui kolleeg, kes varem sama teksti ning paljusid muid kiitnud oli, nüüd selle kohmakaks tõlkeks tituleeris. Kusjuures ei olnud tõlgitud. Oli ise kirjutatud. Ja kõik vahetati välja. Oi, kui valus oli enda tekst juba tervikuna tunduma hakkavast reklaamist välja rebida, et asendada mingi siit-sealt kokku klopsitud heaks kiidetud kraamiga, mida mul oli kohati nii valus lugeda, et ei saanud sinna midagi parata, et seda veidi ikka kohendama pidin. Aga üritan üle olla ning täiskasvanulikuks jääda.
Muidu aga on üllatavalt rahulik aeg. Üritan siin erinevaid hilinenud kirjatükke kätte võtta ning kohati olen lausa nõutu, kui hetkeks tundub, et mitte miski tööl ei põle. Aga tavaliselt tuleb siiski üsna ruttu meelde, mis kõik veel ootab tegemist. Mõni asi aga ootab rohkem tuju. Ja homme tuleb kolleegi tütar mu juurde praktikale. Ta ei suutnud mulle eriti selgitada, mida ta ootab, nii et eks siis näis, kuidas päev olema saab. Mul ka huvitav elus esimest korda ise praktikanti juhendada, sest õpetada mulle ju meeldib ja päris sellises formaadis on see uudne ka.
Muidu aga suudan pidevalt raha kuskile ära paigutada, ostes seda ja teist vajalikku ning ka üht-teist mitte nii põlevat. ühe viimase kingaostuga aga panin kahjuks nii puusse, et poole päevaga lagunesid kandmatuks ära. Üritasin täna poes rääkimas käia, kuid sama keti teine esindus keeldus igasugusest koostööst. Eks siis pean end homme ikka linna teise otsa vedama, kuid enne veel maapõhja ei siuna, kui selgub, kui kliendisõbralikud nad on. Minu meelest ma silt made in China ei tähenda sama mida kilesussilt oodata võiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar