Aga nii on!
Sel nädalal on minu hommikud võrreldes eelmisega alanud vägagi vara. Aga sellest pole hullu. Selle kompenseeris ootamatu pakkumine tasuta massaazhi tulla. Võtsin julguse kokku ja läksingi grupile noortele massaazhi õppivatele tudengitele tselluliiti demonstreerima. Ja nii mõnus oli. Ümberringi kenad kutid ja üks üliarmas väikemees meid lõbustamas ja keha patsutamas Riinu sõbranna, kelle käed ka pooleteise tunniga ära ei väsinud. See oli taevas ja nemad on alels algajad. Ma polnud kunagi varem päris ametlikult massaazhis käinud, aga tema juurde olen küll iga kell nõus minema. Ta ei tee üldse haiget, aga tunne oli, et teeb head. Ainult pärast oli tõeliselt uimane olla. Päev otsa oli juhe koos sellest mõnust:)
Ja lõputööga on jälle pees. Loodetavasti siiski suudan sealt välja ronida ja oma tahtmise ellu viia. Asjad on pees sellepärast, et erinevalt lubatust, sattusid mulle eelmine kord ette vanad uurimisteemad ja ka õppejõud ei jaganud seda ära. Ja nüüd pole enam üldse sobivat teemat, aga kuna minu lodoetav juhendaja kutsus mu ikka oma seminari, siis vast saab asja. Ma nii loodan.
Ja üks vist hea uudis ka. See viimane tööpakkumine... ma vist hakkasin liiga ruttu alla andma nende koha pealt. Hullult solvunud olin, et üks lugupeetud ettevõte nii käitub. Aga nüüd, jah, alles nüüd, tuli vastus ja üldse mitte negatiivne. Aga ka mitte veel positiivne. Ootan-loodan. Nii imelik on olla tööl käimata. Pole ju aastaid sellist nalja olnud.
Ja üks veider asi ka. Ma nägin ööl vastu eilset unes, et mu käekott varastati jälle ära. Seekord seljatagant ja mu hõbedane. Ja täna ärkasin Sandra käne peale, kus ta teatas, et tema üksi jäetud kotist oli võetud rahakott ja sularahast tühjaks tehtud. Kokkusattumus?
Sel nädalal on minu hommikud võrreldes eelmisega alanud vägagi vara. Aga sellest pole hullu. Selle kompenseeris ootamatu pakkumine tasuta massaazhi tulla. Võtsin julguse kokku ja läksingi grupile noortele massaazhi õppivatele tudengitele tselluliiti demonstreerima. Ja nii mõnus oli. Ümberringi kenad kutid ja üks üliarmas väikemees meid lõbustamas ja keha patsutamas Riinu sõbranna, kelle käed ka pooleteise tunniga ära ei väsinud. See oli taevas ja nemad on alels algajad. Ma polnud kunagi varem päris ametlikult massaazhis käinud, aga tema juurde olen küll iga kell nõus minema. Ta ei tee üldse haiget, aga tunne oli, et teeb head. Ainult pärast oli tõeliselt uimane olla. Päev otsa oli juhe koos sellest mõnust:)
Ja lõputööga on jälle pees. Loodetavasti siiski suudan sealt välja ronida ja oma tahtmise ellu viia. Asjad on pees sellepärast, et erinevalt lubatust, sattusid mulle eelmine kord ette vanad uurimisteemad ja ka õppejõud ei jaganud seda ära. Ja nüüd pole enam üldse sobivat teemat, aga kuna minu lodoetav juhendaja kutsus mu ikka oma seminari, siis vast saab asja. Ma nii loodan.
Ja üks vist hea uudis ka. See viimane tööpakkumine... ma vist hakkasin liiga ruttu alla andma nende koha pealt. Hullult solvunud olin, et üks lugupeetud ettevõte nii käitub. Aga nüüd, jah, alles nüüd, tuli vastus ja üldse mitte negatiivne. Aga ka mitte veel positiivne. Ootan-loodan. Nii imelik on olla tööl käimata. Pole ju aastaid sellist nalja olnud.
Ja üks veider asi ka. Ma nägin ööl vastu eilset unes, et mu käekott varastati jälle ära. Seekord seljatagant ja mu hõbedane. Ja täna ärkasin Sandra käne peale, kus ta teatas, et tema üksi jäetud kotist oli võetud rahakott ja sularahast tühjaks tehtud. Kokkusattumus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar