jaanuar 16, 2010

Isa noor pruut

Eile oli veidi omamoodi päev. Õhtul ajas isa mu üles ja kutsus veini jooma või midagi. Kuna me polnud jälle kaks nädalat vms kohtunud ja peaaegu sama kaua isegi mitte telefonis rääkinud, siis ma väga kaua ei mõelnud. Ütlesin jah ja läksin autot puhastama.

Kahjuks selgus, et ka minu auto aku saab sellisel talvel tühjaks, kui tükk aega ei sõideta temaga ja isa pidi mulle järgi tulema. Mis oli hea, sest ma jõudsin seetõttu pesus käia. See muutus oluliseks hetkel, kui meie kodusest veinijoomisest sai pubidesse ümberkolimise hetk ja veel oluliseml, kui jälle kord paar isa tuttavat seal esimest korda mind nägid.

Mul on juba naljakas, kuidas inimesed reageerivad, kui isa lajatab igasuguste pehmendusteta ja uhkelt, et see on minu tütar. Siis tulevad need kala kuival stiilis suumaigutused, küsimus "Päriselt ka vä?" ja kommentaarid "Wow" ning "Super". Ja siis jälle see "Päriselt ka?"

Millegipärast on kõigil palju lihtsam mu isa tundes mõelda, et olen tema uus noor silmarõõm, kui et uus tütar. Kusjuures eile isa veel testis piire. Ütles, et see on mu kõige noorem tütar. Vist. Aga kuulaja oli liiga kapsaks joonud, et erilist reaktsiooni välja näidata.

Ja mul oli päris tore õhtu ja ka tänane päev. Värvisime isaga koos voodrilaudu, ta aitas mul auto korda saada. Vahel on ikka superhea, kui su isal on pick-up stiilis maastur ja suur tööriistapark:D Ja eile öösel pani ta mind magama mu õe voodisse - huvitav, mida õde arvaks? - ning isegi laulis mulle kaks rida unelaulu, nagu lubas. Tahtis nii teha, sest polnud kunagi varem saanud. No mul polnud ka põhjust protesteerida.

Aga nõmedaid kohti oli ka. Ühel hetkel kolisime pubist edasi kasiinosse. Minu jaoks oli see üks esimesi kordi, enne nagu polegi õieti käinud ja ka see kord ei käinud mängimas. Aga meie dokumente taheti kontrollida. Ja kõik oli viisakas. Mulle ka ei meeldinud, et ma pean andma kellelegi oma id-kaardi ja ta viib selle ära kes teab, kuhu. Aga isa ja ta tuttav. Nad käitusid tõeliselt labaselt. Ja ometi me olime isaga enne rääkinud vanakooli viisakusest, mida ta praktiseerib. sellegipoolest käitus ta tõeliselt nõmedalt. Oli vaja igati plõksida ja mõnitada töötajat, kes tegi vaid oma tööd ja täitis seadust. Ja oli vaja ähvardada, et see koht likvideeritakse kiiremas korras ära. No mis seal siis nii hullu oli? Mina tõenäoliselt oleksin sellised kliendid välja eskortinud, aga sealne töötaja jäi täiesti rahulikuks ja mina andsin oma parima, et asja siluda. Tõeliselt nõme oli. Nagu mingid nored kuked. Ainult seepärast, et neile miski ei meeldi, on vaja hakata tegema stseeni.

Ja see ka ei meeldi, et isa arvab millegipärast, et tal on õigus dikteerida, kuidas ma riides käin või milliseid kehakaunistusi eelistan. Ei ole. Ja tõenäoliselt ei tule ka. Isegi mu ema ei suuda selles osas midagi muuta. Kuigi ta ka pidevalt vingub. No halloo. Ma olen juba täiskasvanud inimene, kuigi noor ja ma ei ole mingi ekstremist.

Aga muidu oli tõeliselt huvitav jälle. Mulle jätkuvalt meeldib, et kummagi vanemaga on mul täiesti erinev suhe ja jututeemad. Aga mulle tundub, et ma ei ole neist kummassegi. Olen iseenda moodi!

Ahjaa. Isa uhkustas veel, et ta ainult ilusaid lapsi teebki. Ja ilusad lapsed tulevad ülevalt vasakust nurgast. No selge. Ja siis ma pidin olema kõrvust ja puusast lai. Seda ka alles mõtestan lahti.

Kommentaare ei ole: