Ma lihtsalt pean veelkord kekkama, et tegin midagi, mis tundus ilmvõimatu ja seda üsna möödaminnes. Nimelt m õppisin lugema!!! Ma oskan nüüd lugeda hindis. Te ei kujuta ettegi, kui rahul ma olen. Mis siis, et veerin iga sõna kokku nagu esimeses klassis ja harjutasin nii tunde ja alati ei tule ikka päris õigesti välja, sest see on üks suur müstika, millal nad liidavad konsonandile mingi a-lise ja millal mitte, aga suur samm on astutud. Järgmiseks on vaja sõnade tähendusi meelde jätma hakata. Aga äge on unistada, et ühel hetkel ma saan hindikeelseid raamatuid lugeda ja loota, et oma oskust kohe ära ei unusta, sest see pole jalgrattasõit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar