juuni 17, 2012

Antropoloogia radadel... planeerimatult

Sel nädalal sain jälle mitme kogemuse võrra rikkamaks. Mängisin esimest korda elus golfi ja avastasin, et kui juba pallile pihta saama hakata, on päris tore. Huvitav oli ka see, et kaugele meeldib mulle ühtepidi ja lähedale teistpidi lüüa.

Samasse õhtusse mahtus aga oluliselt huvitavam osa. Nimelt kolleegid tirisid mu keset nädalat ühte ööklubisse kaasa. Olin seal käinud küll ja küll Terraariumi aegadel, kuid Arena 3 oli hoopis midagi muud. Ei mingeid purjus turiste ega muud tavalist. Oli hoopis hullem. Hoolimata eranditust dokumendikontrollist uksel, oli sees seltskond, kus poisid veel alles tüdrukutest lühemad. eks arvake siis ise, kui vanad inimesed seal koos olid. Kindel aga on see, et meie kolm olime seal kõige vanemad. Samas aga ka kõige süütumad.

Saime kõvasti naerda purjus laste üle, kes tegid täiesti absurdseid asju. Nt üks noorsand üritas lavale ronida, aga kuna päris iseseisvalt end üles vedada ei õnnestunud, haaras ta imekergest kunstpalmist::D kõhud kõveras, naersime aga hoopis kahe teise samasuguse üle, kes üksteise kukil ringi liikusid. Alumine aga ei suutnud enam arvestada, et trepi alt läbi minemiseks võiks ka ülemise pikkusega arvestada ja niisiis tuli neil ootamatult üksteise kukil limbot teha. Olime täiesti veendunud, et see lõpeb väga halvasti, aga ju see oli see juba teada-tuntud joodikute õnn, et nad isegi ümber ei kukkunud selle tavapäraseid füüsikareegleid eirava triki peale.

Lisaks muule tundsin end kui kibestunud vanainimene. Ei väidagi, et ise samas eas erinevaid piire ei testinud ega püüdnud igati küps ja seksikas näida, kuid seekord tundsime kõik me kolm end imelikult nähes neidiseid eranditult mikrominides sellised liigutusi tegemas, mis enam midagi kujutlusvõime hooleks ei jätnud. Uskuge mind. Asi pidi olema hull, kui mu noor meeskolleeg samuti õudusgrimasse tegi. Absulootselt igal meie küljel ameles keegi nii, nagu nad oleksid ruumis kahekesi. Ka siis, kui keegi täpselt nende kõrval istuma juhtus. Me ei osanud enam kuhugi oma silmi peita ja nii me siis jälgisime seda hoopis teistsugust kultuuri, kus käituti kui loomad ja vahetati partnereid ülima kergusega. Meie kõrvalboksis jõudis üks neiu mõne minuti jooksul kahe erineva kutiga lähemalt tutvumas käia. Või olen siiski mina see vana ja imelik? Aga paratamatult tekkis pühe küsimus, kus nende kõigi vanemad on. Alaealiste spagetipoiste stripikatsed ei teinud asja paremaks ning mingist punktist edasi ei aidanud ka alkoholidooside suurendamine. seega vanainimesed jätsid lapsed pidutsema ning läksid koju.

Kommentaare ei ole: