august 14, 2012

Meestest mu ümber

Olles vastu tahtmist tagasi turul, otsustasin, et võiks ju naljaga pooleks elus esimest korda tutvumisportaalide maailma avastada ja rääkisin S-i ka nõusse. Ühel veinisel õhtul valmiski meid ennast pisarateni naerma ajav profiil ning mehed, keda ajas pöördesse mõte kahest naisest, muudkui kirjutasid. Mõni küsis kohe k*ppi, mõni pakkus. Aga mõni luges profiili läbi ka ja kirjutas midagi huvitavat vastu. Mõni ei saanud millelegi pihta. Mõnel oli raskusi ainsuse ja mitmusega. Mõnel õigekeelega mitteaktsepteeritaval tasemel. Aga mõnega jäimegi suhtlema.

Nüüd on seljataha jäänud ka esimene nimede ja nägude kokkupanemine. S läks nii närvi, et ei tulnudki ja saatis mu pärast kahe mehega üksi välja. Mehedki naersid, et nemad minu olukorras ei oleks vist julgenud, aga ma pole ennegi hiilanud ju mõistlike otsustega.

Oli päris tore. Rääkisime lastest, uppumisest ja koolivägivallast. Täiesti paras esimese kohtumise materjal:D Hiljem S küll püüdis minust läbi joosta, kuid ebaõnnestus ja tüübid nägid ära ka mu teise poole. Ei tea, kumb meist neile siis hirmuäratavam tundus, sest rohkem neist midagi kuulda ei ole olnud, kuid usun, et alguse kohta läks päris hästi.

Nüüd on alles jäänud üks huvitav tüüp. Kõige huvitavam algusest peale. Me ei tea pärast nädalaid ja kümneid kui mitte sadu kirju ikka veel üksteise nimesidki, kuid nii põnev on. Olin jälle unustanud, kui äge tunne on kirju saada. Ja mind üllatas, kui palju võib ühes inimeses peidus olla. Mul võtab põlvist nõrgaks, kui meesterahvas oskab kirjutada. Sandral pigem tema teadmised lennukitest. Okei, tegelikult mulle meeldib see osa ka. Ja see, et ta saab mu kummalisest huumorisoonest aru ning samas ei muutu kunagi üleolevaks, kui mõnes valdkonnas teadmiste poolest peale jääb. Ta on mind isegi aidanud ühe artikliga, uskuge või mitte ja sellega seoses teenis ta tegelikult ära eesnime. Kuid niimoodi üsna teadmatuses olla ongi põnev. Aga aitab praegu temast. Ta on lihtsalt huvitav uus tuttav.

Lisaks on ju ikka ja jälle H, kes ajab mind vahel hulluks ja teinekord poeb taas hinge. Ta kirjutas ju mulle sünnipäevaks laulu. Aeg on möödunud ja see on palju-palju parem kui tema kõige esimene lugu. Aga samas ta teab ise ka, et ei tee nii edasiliikumist kellelegi lihtsamaks. Ja ometi...

Ja siis kõige tipuks ilmus välja veel inimene, kelle suhtes mul kõige vastakamad tunded on. Nüüd küll jäävad peale selgelt negatiivsed, kuid tema arvas, et võiks suhteid siluda. Olen talle tuhandeid kordi vist andestanud igasuguseid asju, kuid nüüd arvasin küll, et on kõik. On ju juba aastad möödunud sellest traagilisest lõpust. Ometi teeb mõtegi temast ikka veel väga palju haiget. Mõte tema teole veelgi enam. See ajab mind vihast värisema. Kuid ma ootan huviga, kuidas ta end lunastada kavatseb. Mul ei ole põhjust takistada tal proovida. Eks siis näis, kui tõsiselt ta seda mõtles. Kuid kes teab, mida ta üldse seekord saavutada tahab. Mina hoian ohutusse kaugusesse ega plaani talle ka rääkida, et väga varsti sinna kanti lähen.

Kommentaare ei ole: