Ma väga tahaksin, et oleksin saanud oma esimesel emadepäeval kirjutada armastusest nõretava postituse oma imelisest perest, sest mul ju on see, aga ma ei suuda.
Nimelt, minu emadepäev algas nii, et varem ärganud ja lapse võtnud Lemmik tõi ta mulle tagasi kommentaariga, et peab vetsu tormama. Ma siis pool naljaga, aga samas ka pooltõsiselt pärast kommenteerisin, et ma arvasin, et ta tahtis mulle hommikusöögi voodisse tuua, mitte lihtsalt kõhulahtisust lahendama minna. Seepäevale toodi mulle poolik Pucko kakao hommikusöögi nime all, mis olekski igati hea variant igal muul päeval, aga mitte täna. Jõin selle ära, kogusin end mõne hetke ja ajasin end püsti. Ma ei taha olla lihtsalt hääletu naine, kes on selgelt pahane, aga teeskleb, et kõik on korras ja kuigi see polnud kerge, ütlesin välja, et oleksin emadepäeval oodanud midagi muud. Seepeale tunnistati mulle, et tähtpäev oli meeles küll mõned päevad tagasi, aga enam mitte ja, et I didn't get you anything either. Rohkem ei olnudki vaja. Ma ei tea, mida ma täpselt ootasin, sest ta pole kunagi eriline kingituste tegija olnud, aga kellegi kohta, kes elab internetis ning olles ka veidi rääkinud emadepäevast, ei uskunud ma, et ta selle täiesti ära unustada võib. Pisarad hakkasid voolama ja neid ei peatanud ka embus vaikuses. Ma tean, et päev on veel pikk ja Rootsis "tähistatakse" emadepäeva teisel kuupäeval. Jutumärkides, sest see ei ole siin eriline püha. Samas ta teab, et Eestis on. Ja, et ma olen täiega igasuguste sündmuste tähistamise usku.
Otsustasin proovida end kokku võtta ja minna duši alla pettumust maha pesema. See ei olnud nii lihtne. Duši all meenus hoopis, kuidas minu peikasid on suuresti ühendanud see sama muster. Ma pole kunagi saanud olla see tüdruk, keda kingituste ja lilledega üle külvatakse. On olnud isegi sünnipäevi, kus mu kallim ei liigutanud lillegi. Sõna otseses mõttes. Samas, kui minu elukaaslane on suurepärane partner ja isa 360 päeva aastas, siis see on ju tunduvalt parem, kui oleks mõne päeva jagu erilist käitumist ja vapustavaid kingitusi/üllatusi. Kindlasti on ka selliseid peresid? Samas tundub mulle üksteise meeles pidamine üsna standardne. Igatahes, dušš mu pettumust maha ei pesnudki. Vannitoast meelitas mu välja hoopis kakale tulnud kass.
Teises toas ootasid aga rõõmus laps ja pannkooke tegema hakanud mees, nagu pea igal pühapäeval. Seda ei ole ju vähe. Ei tohiks ju olla, eks? Aga millegipärast erinevalt igasugustest Valentinipäevadest ja aastapäevadest, mil ainult mina tulen selle peale, et teisele midagi erilist korraldada, tegi emadepäeval ära unustamine eriti haiget.
Nimelt, minu emadepäev algas nii, et varem ärganud ja lapse võtnud Lemmik tõi ta mulle tagasi kommentaariga, et peab vetsu tormama. Ma siis pool naljaga, aga samas ka pooltõsiselt pärast kommenteerisin, et ma arvasin, et ta tahtis mulle hommikusöögi voodisse tuua, mitte lihtsalt kõhulahtisust lahendama minna. Seepäevale toodi mulle poolik Pucko kakao hommikusöögi nime all, mis olekski igati hea variant igal muul päeval, aga mitte täna. Jõin selle ära, kogusin end mõne hetke ja ajasin end püsti. Ma ei taha olla lihtsalt hääletu naine, kes on selgelt pahane, aga teeskleb, et kõik on korras ja kuigi see polnud kerge, ütlesin välja, et oleksin emadepäeval oodanud midagi muud. Seepeale tunnistati mulle, et tähtpäev oli meeles küll mõned päevad tagasi, aga enam mitte ja, et I didn't get you anything either. Rohkem ei olnudki vaja. Ma ei tea, mida ma täpselt ootasin, sest ta pole kunagi eriline kingituste tegija olnud, aga kellegi kohta, kes elab internetis ning olles ka veidi rääkinud emadepäevast, ei uskunud ma, et ta selle täiesti ära unustada võib. Pisarad hakkasid voolama ja neid ei peatanud ka embus vaikuses. Ma tean, et päev on veel pikk ja Rootsis "tähistatakse" emadepäeva teisel kuupäeval. Jutumärkides, sest see ei ole siin eriline püha. Samas ta teab, et Eestis on. Ja, et ma olen täiega igasuguste sündmuste tähistamise usku.
Otsustasin proovida end kokku võtta ja minna duši alla pettumust maha pesema. See ei olnud nii lihtne. Duši all meenus hoopis, kuidas minu peikasid on suuresti ühendanud see sama muster. Ma pole kunagi saanud olla see tüdruk, keda kingituste ja lilledega üle külvatakse. On olnud isegi sünnipäevi, kus mu kallim ei liigutanud lillegi. Sõna otseses mõttes. Samas, kui minu elukaaslane on suurepärane partner ja isa 360 päeva aastas, siis see on ju tunduvalt parem, kui oleks mõne päeva jagu erilist käitumist ja vapustavaid kingitusi/üllatusi. Kindlasti on ka selliseid peresid? Samas tundub mulle üksteise meeles pidamine üsna standardne. Igatahes, dušš mu pettumust maha ei pesnudki. Vannitoast meelitas mu välja hoopis kakale tulnud kass.
Teises toas ootasid aga rõõmus laps ja pannkooke tegema hakanud mees, nagu pea igal pühapäeval. Seda ei ole ju vähe. Ei tohiks ju olla, eks? Aga millegipärast erinevalt igasugustest Valentinipäevadest ja aastapäevadest, mil ainult mina tulen selle peale, et teisele midagi erilist korraldada, tegi emadepäeval ära unustamine eriti haiget.
3 kommentaari:
Pai sulle!! Ma saan täitsa aru, et elu esimesel emadepäeval on ikkagi ootused. Oma õe pealt nägin, et ta sai ka väga haiget, kui mees ära unustas selle. Mees vist sai siis aru,et miskit valesti, kui mina koogiga ukse taha ilmusin.
Oma mehele rääkisin seda lugu juba enne lapse sündi(emadepäeval oli laps napilt kuu aega vana) ja mul tunne, et mu õde ka luges mu mehele sõnad peale, seega mind peeti meeles. Aga jah, sinust on väga kahju :( Kas su mehele mõjuks, kui talle oma ootusi selgitaksid?
Aitäh sulle heade soovide eest ja oma kogemuse jagamise eest ka!
Eks ma selgitasin talle ka - nuuksumise vahepeal - ja eks ta hoidis ka ettevaatlikult madalat profiili, sest ta sai isegi aru, et mulle oli see oluline. Mõned tunnid hiljem, kui meil oli korraks poodi asja, oli ajal, mil me lapsega autos ootasime, rännanud korvi veel nii potiroos kui maasikad, mida mulle hiljem sulašokoladiga serveeriti ja nüüdseks on ka plaan Rootsi emadepäeval mind ja lapse vanaema restorani viia. See saab toimuma järgmisel pühapäeval, nii et loodetavasti tuleb toredam päev.
Nii tore, kui mees oskab kohaneda ja et sind ikka meeles pidas :)
Postita kommentaar