Mu kallis päikseke,
Päevad sinuga on täis rõõmu ja helgust. Ja vahel ka veidi nuttu, aga enamasti siiski naeru ja lalinat. Nüüd katsetad sa aina uusi helisid ning vähemalt ühe korra olen kuulnud sind ka konkreetselt naeru lagistamas (töö juures Jamesiga).
Sa armastad vett, olgu selleks siis näo pesemine, vanniskäik või beebiujumine, millega just alustasime. Duši all keskendud sa nii kõvasti, et sinu suust ei tule piuksugi välja ja sinu vasak käsi on nii kõvasti rusikasse pigistatud, et läheb lillaks, aga kui voolav vesi peatub, hakkavad su jalad hoogsalt vannis sulpsu lööma ja nägu läheb naerule. Kui mõne sulpsuga satub veel vett suhu, on eriti tore.
Sa üldse tundud pendeldavat tõsise keskendumise ja kõigiga flirtimise ja naermise vahet. Sel nädalal osalesime me mingis performance art beebipildistamises, kus sa lausa kolmele tädile naeratusi kinkisid ja täna, kui käisime sulle passi tegemas, saime sinust lausa esimese katsega väga hea pildi, kus sul on kaval muie ning pilk suunatud otse kummalisesse kaamerasse.
Viimastel päevadel räägid sa väga palju ning mängid aina pikemalt ka omaette või chillid vankris rahulikult ka ärkvel olles. Samas magad sa taas kuidas juhtub, aga minugi poolest, kui sul nii hea on. Ööde kohta aga sama reegel ei kehti. Õnneks sa seda vist mõistad ka, sest magamaminek käib üldiselt meil väga rahulikult ja mõnusalt. Mõnikord sa lalised ja kingid naeratusi mulle mõnda aega. Teinekord aga püüad mu sõrmi endale suhu tirida lutsutamiseks/hammustamiseks või keerad lihtsalt pea ära ja sulged silmad. Juba kolmandat nädalat aga magad sa enamasti ühe 5-7 tunnise une jutti.
Sa oled üldse suur sõrmede närimise fänn. Naerame juba, et kasvatame siin kannibali, sest igal võimalusel lased sa neil hea maitsta. Sobivad nii enda kui teiste omad. Oleme nüüd paar päeva proovinud aidata sind treenimise eesmärgil istesse tõmmata, aga sina keerad asjale veel oma vindi peale, tehes istessetõusule otsa kätekõverduse - ikka selleks, et me sõrmed omale suhu saada. Ma ei taha teadagi, mis siis veel saab, kui sul hambad olema saavad.
Kõik räägivad, et sa oled väga tugev ja stabiilne tegelane ja sa oled ka. Lihtsalt mul on vähe võrdlusmaterjali, aga sa võid lõputult kõhukotis välja sirutatult chillida, üsna pikalt ka kõhuli olla või niisama end süles sirgelt püsti hoida. Ma pole veel näinud, et sa annaksid märku püsti või istuli olemisest tüdinemisest. Ka jalgadega lükkad sa end juba edasi või keerutad kuidagi ringiratast, aga veel mitte küljelt küljele. Maailm muutub aina huvitavamaks. Mõni ime siis, et sul pole aega magada.
Ootame huviga, millega sa meid järgmiseks üllatad!
Armastusega,
Emme
Päevad sinuga on täis rõõmu ja helgust. Ja vahel ka veidi nuttu, aga enamasti siiski naeru ja lalinat. Nüüd katsetad sa aina uusi helisid ning vähemalt ühe korra olen kuulnud sind ka konkreetselt naeru lagistamas (töö juures Jamesiga).
Sa armastad vett, olgu selleks siis näo pesemine, vanniskäik või beebiujumine, millega just alustasime. Duši all keskendud sa nii kõvasti, et sinu suust ei tule piuksugi välja ja sinu vasak käsi on nii kõvasti rusikasse pigistatud, et läheb lillaks, aga kui voolav vesi peatub, hakkavad su jalad hoogsalt vannis sulpsu lööma ja nägu läheb naerule. Kui mõne sulpsuga satub veel vett suhu, on eriti tore.
Sa üldse tundud pendeldavat tõsise keskendumise ja kõigiga flirtimise ja naermise vahet. Sel nädalal osalesime me mingis performance art beebipildistamises, kus sa lausa kolmele tädile naeratusi kinkisid ja täna, kui käisime sulle passi tegemas, saime sinust lausa esimese katsega väga hea pildi, kus sul on kaval muie ning pilk suunatud otse kummalisesse kaamerasse.
Viimastel päevadel räägid sa väga palju ning mängid aina pikemalt ka omaette või chillid vankris rahulikult ka ärkvel olles. Samas magad sa taas kuidas juhtub, aga minugi poolest, kui sul nii hea on. Ööde kohta aga sama reegel ei kehti. Õnneks sa seda vist mõistad ka, sest magamaminek käib üldiselt meil väga rahulikult ja mõnusalt. Mõnikord sa lalised ja kingid naeratusi mulle mõnda aega. Teinekord aga püüad mu sõrmi endale suhu tirida lutsutamiseks/hammustamiseks või keerad lihtsalt pea ära ja sulged silmad. Juba kolmandat nädalat aga magad sa enamasti ühe 5-7 tunnise une jutti.
Sa oled üldse suur sõrmede närimise fänn. Naerame juba, et kasvatame siin kannibali, sest igal võimalusel lased sa neil hea maitsta. Sobivad nii enda kui teiste omad. Oleme nüüd paar päeva proovinud aidata sind treenimise eesmärgil istesse tõmmata, aga sina keerad asjale veel oma vindi peale, tehes istessetõusule otsa kätekõverduse - ikka selleks, et me sõrmed omale suhu saada. Ma ei taha teadagi, mis siis veel saab, kui sul hambad olema saavad.
Kõik räägivad, et sa oled väga tugev ja stabiilne tegelane ja sa oled ka. Lihtsalt mul on vähe võrdlusmaterjali, aga sa võid lõputult kõhukotis välja sirutatult chillida, üsna pikalt ka kõhuli olla või niisama end süles sirgelt püsti hoida. Ma pole veel näinud, et sa annaksid märku püsti või istuli olemisest tüdinemisest. Ka jalgadega lükkad sa end juba edasi või keerutad kuidagi ringiratast, aga veel mitte küljelt küljele. Maailm muutub aina huvitavamaks. Mõni ime siis, et sul pole aega magada.
Ootame huviga, millega sa meid järgmiseks üllatad!
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar