september 23, 2019

Kirjad Kahele Triibule 27

Täna õhtul, mu kallis, panid sa mu närvid nahka. On kulunud üle kahe tunni ja sa ikka ei maga. Sealjuures oled sa nii nunnu - lalised ja hüppad rõõmust ja jagad musisid ja roomad üle minu igat pidi. Ainus, mida sa ei tee, on magamine, mis tähendab, et mina ei saa teha midagi muud. Või ei saanud. Nüüd teeb su isa sohki ja uinutab sind Youtube'i teadusvideotega.

Viimasel ajal on jälle palju uut juhtunud. Sa läbisid edukalt oma kaheksa kuu kontrolli ja kohe pärast seda hakkasid sa tegema neid arengukohaseid asju, mida sa veel ei teinud. Näiteks 19ndal algas üks igavene bää-bää. Sa lõbustasid sellega terve pooletunnise bussisõidu võõraid. 20ndal lõikus su esimene hakkas. Eile lisandus ka tät-tää ja täna nägime sind iseendale lehvitamas. Juba eelnevatel päevadel nägime sind oma sõrmi hoolega uurimas. Ju sellest järgmine samm ongi lehvitamine.

Muidugi on arenenud edasi ka sinu püstiseismise oskused. Vahel kõõlud sa ühe käega. Vahel vedeled vaid küünarnukkide toel millalgi. Kodus sõidad sa nüüd meie Ikea laudadega mööda korterit ringi ja enam ei tohi me midagi olulist ega ohtlikku lauale unustada. Täna unustasid sa end issi sokipaari imetlema ja lasid täitsa käed lahti. Eks see lõppes ka väikese muhu ja nutuga, aga paar päeva tagasi oli sul lausa kraater oimukohas, sest sa tegid pesakiige jalamutriga tutvust. Ometi oli sellest hommikuks järel vaid imeõrn lilla laik. Beebid paranevad õnneks ruttu.

Kahjuks oled sa ka teist korda järjest veidi haige. Tatti muudkui voolab. Õnneks taskurätikud sulle meeldivad. Mul on aga nii kahju ja täielik segadus, kuidas sa taas haige olla saad. Sina, kes sa kunagi varem haige pole olnud ja nüüd siis nii. Siiamaani õnneks tundub see kergem viirus olevat. Ehk jõuame homme ujumagi. Elame - näeme.

Nüüd aga palun ole sama armas edasi ja maga ka vahel. Eelistatult oma voodis.

Armastusega,
Emme

Kommentaare ei ole: