Mu pisike!
Me pesamuna! Ma ei suuda uskuda, et sa oled varsti siin koos meiega ja mitte ainult minu kõhus mind kõdistamas ja venitamas. Sa oled praktiliselt küps. Ainult kaks kuud ongi jäänud veel oodata umbkaudu ja sinu juures käib fine tuning.
Su nõbud nii tahaksid teada, mis su nimeks saab, aga sel korral me oleme otsustanud seda vaid väga vähestega varem jagada. Samas oma valikus oleme me olnud üsna kindlad juba paar aastat.
Sa oled jätkuvalt väga hea laps mulle. Ma tunnen sinu liigutusi üsna tihti, aga sa ei tee mulle haiget. Jah, mul on veidi raske ja vahel ebamugav, aga midagi hullu ka ei ole. Mõned kõrvetised siia-sinna ja mõned harjutamise kokkutõmbed. Kõik on väga normaalne. Tore oelks sind taas näha, kuigi nüüd oeld sa nii suur, et tervena sind vist näha enam polegi võimalik ultraheliga. Mina sain vahepeal kätte esimese süsti, et mu keha sinu vastu võitlema ei hakkaks, kuigi analüüsid olid ka korras viimati. Samuti lasin end su nimel vapralt sõrme otsast torkida ja tea, et see on minu poolt üsna suur eneseohverdus. Ma kardan seda sama palju kui ise laps olles.
Me huviga ootame sinuga kohtumist, aga valmistume ka igasugusteks raskusteks. Sinu issi arvab, et olles kõigeks valmis, saad sa meid vaid positiivselt üllatada. Ma siiski loodan, et ka sina oled üks rõõmus ja terve tegelane, kes ei lase just paljul end häirida. Ja ma loodan, et teist sinu vennaga saavad head sõbrad üksteisele.
Varsti näeme!
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar