Mu kallis,
See on mu esimene kiri sulle alates sellest, kui sa mu kõhust väljusid. Aeg aga lausa lendab ja täna õhtul saad sa juba kümnepäevaseks. Double digits! Kuidas nii ruttu?
Siiani on elu sinuga olnud üsna mõnus. Sa armastad söömist ja võid seda tundide kaupa teha. Näiteks meie kõigi uneaja arvelt. Samuti meeldib sulle väga kaisus olla ja rohkem kui korra olen ma seetõttu sind toites kas istudes või sina ohtlikult mu küljel uinunud. Kui me peaksime julgema sind pärast uinumist käest panna, siis üldjuhul kulub sul asjale pihta saamiseks 3-5 minutit ja seejärel teed sa meile selgeks, et nii ei ole okei. Su vend oli beebina üsna sarnane. Ainult süles oli hea. Või äärmisel juhul kaisus. Mingisugune käsi sinu peal samal ajal, kui sa pead oma pesas lamama, ei ole piisav.
Samas, me ei saa kurta, sest sa kasvad mürinal ja olid nädalaga ületanud oma sünnikaalu. Sinu medõde igatahes kiitis sind. Samuti võid sa päris pikalt ärkvel olla. Kui, siis suikud mõneks minutiks. Selle eest said sa ka kiita. Meil oli üks päev, kui sa olid 4-5 tundi hommikul üleval. Seejärel magasid lõunaund ja olid veel ca 5 tundi üleval, nagu sa oleksid sündinud kaheaastasena. Sest su venna päevad näevad üsna samamoodi välja.
Sulle ei meeldi veel eriti kandelina ega ka käru. Mõnikord sa lepid nendega. Teinekord tahad pidevalt välja ja sülle. Samas oleme me sinuga juba teisest päevast alates õues käinud ja tegusad olnud. Mida ikka ilusate ilmadega toas konutada eks!? Eriti kuna nii sinu kui minuga on kõik hästi. Pikki matku me veel ei tee, aga näiteks oma aias vaadata su venda mängimas on täitsa mõnus.
Sa oled nüüdseks kohtunud pea kõigi oma lähedaste Rootsi sugulastega - oma vanaema ja vanaisa, tädi ja onu ning onuperega. Samas kuna sa oled sündinud erakordse pandeemia ajal - ma räägin sulle sellest kunagi hiljem - siis ainult su vanaema on saanud sind siiani katsuda. Kõik teised peale meie oma väikese pere peavad ootama, meeldigu see neile või mitte, aga sa ei ole mingi nukk ja ma ei ole nõus võtma asjatuid riske, sest ma ei jõuaks ära kahetseda, kui sa haigestuksid. Sinu vanaemale tegime erandi, kuna me teame, et ta on olnud väga ettevaatlik ja puutub kokku väheste inimestega. Teistes peredes aga on koolis käivad lapsed ja seetõttu peavad nad ootama kooliaasta lõpuni, aga sinna pole enam palju jäänud. Ja sina saad iga päevaga suuremaks ning tugevamaks.
Välimuselt oled sa üsna Triibu moodi. Triibu beebina siis. Ja seega paljude meelest hästi minu moodi. Samas on sul oma isa ja vanaema suu. Minult vist silmad, kõrvad ja lõug. Nii põnev on jälgida, kuidas iga päevaga su silmad justkui rohkem lahti lähevad ja aeg-ajalt näeme me ka pisikesi naeratusi. Ma tean, et sa oled liiga väike, et tahtlikult naeratada, aga ka need reflektoorsed naeratused toovad meile rõõmu.
Sinu vend jumaldab sind, kas tead. Igal hommikul esimese asjana otsib ta sind ja püüab sulle pai ja musi teha või lehvitada. Talle meeldib ka oma pead sinu oma vastu panna. Ja sinu nägemine toob ta näole hiigelsuure naeratuse. Ta on mures, kui ta ei tea, kus sa oled ja rõõmus, kui leiab sind taas. Muidugi ta on ise ka veel üsna väike ja võib seetõttu sulle kogemata vahel haiget teha või lihtsalt sind ehmatada või näiteks sind magusast unest üles ajada. Samas aga püüab ta sulle näiteks lihapalli ja viinamarju pakkuda lahkelt. Me aga oleme siiani väga meeldivalt üllatunud selle üle, kui hästi te läbi saate ja ma loodan, et nii jääbki. Et te olete lähedased ja üksteise jaoks olemas. Alati. Ma oleksin nii tahtnud, et ka mul oleks õde või vend ja mul on hea meel, et te nüüd kahekesi siin maailmas olete.
Armastusega,
Sinu emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar