juuni 28, 2007

Me käisime täna oma potiga Viru keskuse WC-s!

Kes nägi, see nägi. Kes mitte - kurb küll! EHks paar tänast nalja Matuga, kes oli uskumatult hea laps. Kuna vihma sadas, siis mängisime natuke aega pargis ja siis läksime bussiga sõitma. Sõitsime Viru väljakule ja siis mõtlesin, et käiks ühtlasi söömas. Käisimegi. Sõime imemaitsvat pastat bolognese'i kastmega ja täiesti uskumatu oli see, et Matu sõi vabatahtlikult liha. Kõik tädid ja onud muidugi vaatasid jälle, et oi kui armas pisikene poiss. Noh... ta oskab muljet avaldada.

Aga rääkides naljadest... kuna see mees enam mähkmesse ei pissi, siis peame igal pool pisikest pott ikaasas kandma. Suur käib veel üle jõu ja ausalt öeldes, käin pigem avalikus kohas oma potiga kui luban lapsel istuda ühispeldikus prilllauale. Ma tahaksin, et ta veel kaua ilus ja terve laps oleks. Niisiis, tatsasimegi oma potiga ringi, kuni tuli aeg pastat näolt maha pesema minna tädide tualetti ja ühtlasi panin Matu nurka oma poti peale. Kusjuures, sellega on suur eelis - järjekorda ei ole. Siiski, seisime solidaarsusest mõnda aega ukse taga.

Mattias lasigi mul end poti peale panna ja isegi nägu pesta, aga siis lihtsalt istus seal ja vaatas tädisid sama huvitatud ja ühtlasi veidi kohkunud näoga kui nemad teda. Aga potti ei tulnud midagi. Ju ta leidis, et ei ole sobiv kõigi tädide ees pissile hakata. No minugi poolest. Peaasi, et ta läbi ainsate kaasas olevate pükste ei teeks.

Aga see ei olnud ainus nali. Ma vist rääkisin kunagi, et õpetasin teda puid kallistama. See on meeldiv ja ära eksinud olles ka kasulik oskus lapsele. Siis ta seisab ühe koha peal. Aga juba olen näinud teda tänaval käiki telefoniposte kallistamaas ja täna viis ta ürituse uuele tasemele. Me jooksime Viru keskuses ringi ja tema kallistas selaseid jämedaid sambaid. Mul olid naerukrambid ja kõik jälle vaatasid, et oi kui armas. Imelik, aga armas. Ja kui keegi seda üritust pealt nägi, siis need olimegi meie!

Siis käisime veel bussiterminalis edasi-tagasi jooksmas, sest ruumi ja aega oli ja lõpuks läksime bussi peale, et koju sõita. Ta valmistas mulle tõsiselt positiivse ülaltuse sellega, et üldse ei jonninud ja ei jooksud kordagi mu kõrvalt minema ka tuhandeid inimesi ätis olevas majas. Ta käitus nagu tõeliselt tsiviliseeritud noor mees. Välja arvatud üks juhtum mänguväljakul, kus ta pidevalt mingit teist omavanust poissi taga ajas ja siis jälle minu jalge vahele peitu puges. Seda ta pole varem teinud. Armas ja naljakas oli see jalgade külge klammerdumine, aga varsti kasvab temast suur ja julge mees.

Aga veel nalja v? Teie kord rääkida.

Minu poolt ainult üks märge selle kohta, et eile otsustasime Sandraga korralikuks hakata ja selle kohta blogi pidama hakata. Varsti võite vihjeid otsida. Meil on terve pakt kosotatud reeglitega ja kolme rikkumise korral lähevad mõõdud netti üles ning tuleb teha teise nähes 500 kõhulihast. Pole ööpäevgi möödas ja mul saab kohe neli rikkumist täis. Te vist hakate mu mõõte tihti nägema:D Aga mul on vaja mingit stiimulit, sest üksi ja sanktsioonideta ma korralik olla ei jaksa.

Kommentaare ei ole: