Täna räägime peamiselt riietest kontekstis, mis mulle lapsevanemaks saamisega selgeks on saanud.
Õppetund 1:
Beebil on täiesti ükskõik, mis tal seljas on nii kaua, kui see mugav on. See küll ei ole suur üllatus, aga on kasulik endale meelde tuletada, et talle ei loe värvid, mustrid ega päritolu. Sulle meeldivad lilled, aga said poja? Pane talle julgelt lillemustrilised asjad selga. Sinu lemmikvärv on sinine, aga kardad, et su tütart hakataks pojaks pidama, kui ta sinisesse riietad? Riieta pealegi! Eelarvamused on nende omajate probleem. Beebid tihti või vähemalt meie oma eelistab üldse alasti olla, aga kui seda varianti ei ole, siis peaasi, et asi oleks paras, mõnusast materjalist ja temperatuurile vastav, tulgu ta siis brändipoest, kaltsukast või sugulastelt.
Õppetund 2:
Paljukiidetud meriinoriided on tüütud. Kui sa just tervet enda ja lapse garderoobi villastest ja teistest õrnadest materjalidest ei ehita, siis ootavad need üksikud aega, mil neid taas kanda, pesukorvi äärel nii kaua, et on oht, et need jäävad enne väikeseks, kui saad pesumasinatäie selliseid kokku. Teine variant on aga see, et nee jäävad hoopis teiste asjade vahele ning satuvad valedel tingimustel pessu ja siis saad omale nukuriided. Mina neid igatahes rohkem ei osta. Meie lapsele sobivad puuvill ja teised lollikindlamad asjad paremini.
Õppetund 3:
Pole mingeid standardeid lukkudele ja trukkidele. Iga asi käib isemoodi kinni-lahti. Osa neist sõltuvad maitsest nagu, kas armastad hõlmikriideid või üle pea käivaid, aga näiteks oma lapse puhul märkan, et ta ei jõua ära oodata, millal ma juba trukkidega jändamise lõpetan. Mida vähem, seda parem. Seega näiteks sobivad meile hõlmikkaelaauguga üle pea käivad asjad kõige paremini. Kõige ebamugavam variant, mille olin suutnud enne Triibu kättesaamist koju tuua, oli selline kostüüm, millel varrukasiil algab otse kaelajoonest, mitte õlast ja trukid jooksevad diagonaalis seda siilu mööda. Mina seda talle vist teist korda selga ei sunni, sest ta oli nii õnnetu, kui mul läks sada aastat aega, et kogu see truki ja kangamajandus ta näo eest ära saada. Kõik teised tulevad vähemalt lupsti üle pea või siis ei mahu üldse.
Õppetund 3:
Pluusid on ka beebidele mõttetud. Esimesed kaks kuud ei pannud me ühtegi kordagi selga, sest nii imelik oli talvel vaadata palja keskosaga last. Body kuidagi hoiab ka mähkme kompaktselt koos ja paigal, vähendades nii õnnetusi, mu meelest. Viimasel ajal siiski oleme ta vahel magama pannud ainult pikkade varrukatega pluusi ja mähkmega, sest tal hakkab väga kergesti palav ja käed ajab ta kohe teki alt välja ning turvalisem ongi, aga ei tahaks ju ka, et ta käevarred öösel külmetama hakkaksid.
Õppetund 4:
Vahet pole, millise kattega mähkimisaluse sa valid. Ta võiks küll olla vedelikke hülgav, aga igal juhul on mõnus, kui seal peal on veel mingi pehme ja soe tekstiil, mida kiiresti pessu saaks visata ja pesta saab seda palju. Me olime alguses leidnud ühe kahese katete komplekti, mis on põhimõtteliselt nagu rätikud, aga nurkades on kummid. See töötab väga hästi, aga kahest jäi selgelt väheks. Internet aga oli täis mingeid röögatult kalleid spetskatteid, mis polnud isegi ilusad. Ühel hetkel aga pakkus mu kallis kaasa välja, et võiksime ju lihtsalt käterätikuid seal kasutada ja see oli nii hea mõte. Kummid küll hoiaksid katteid paremini paigal, aga paljast rätikut on lihtsam ka kiirelt ühe käega sinna panna või eemaldada. Mõni päev pissib Triibu mitu rätikut mähkmevahetuse ajal täis, rääkimata oksest, mida lisandub pea iga kord. Meil oli tunduvalt odavam osta juurde ports rätikuid kui mingeid 40-euroseid kummilina meenutavaid katteid.
Õppetund 5:
Igasuguseid beebilappe ei saa kunagi olla liiga palju. Olin ka enne kuulnud soovitusi neid julgelt varuda ja enda meelest varusin ka, aga kui ka teie laps ajab palju piima välja või ilastab niisama, siis pigem ostke rohkem kui vähem. Pärast saate ju muudeks asjadeks need ära kulutada. Meil on hetkel pisikesi ca 20x20 lappe ca 50 pluss veel 24 väikest käterätti tagumikule. Lisaks veel neli flanellmarlit ja seitse tavalist marlit. Selline varu lubab meil ka mõne päeva mitte pesu pesta ning piisavalt tihti okseseid lappe välja vahetada. Neid vedeleb meil igas toas, vankris, turvahällis ja mähkmekottides.
Õppetund 6:
Magamiskott on kahe otsaga asi. Meie tellisime ekstra nunnud ja normaalse hinnaga magamiskotid Saksamaalt, aga avastasin, et nende toodangut müüakse ka Ülemistes. Ühte pole me kordagi kasutanud, sest selgus, et see on sametist ja mulle ei meeldi. Teist ehk viis korda ja neist kaks viimasel nädalal meelega. Alguses tundus, et selle kaelaauk on nii suur, et laps vajub sinna sisse ära ja satub uutmoodi lämbumisohtu, nullides sellega kogu oma mõtte. Nüüd, kui ta on veidi suurem, on see juba mõnus. Laps ei tõmba seda oma näole ja samas püsivad keha ja jalad soojas. Tüütu on vaid see, et kui mähe kuidagi lekib, siis peab terve see magamiskott pessu minema. Meil on see üsna paks ka ja hetkel ootabki pesu. Selles mõttes on hea mitut omada. Lisaks alguses kartsin osta enam levinud varrukateta variante, aga nüüd tundub mulle mugavam panna laps sinna pikkade varrukatega body või pidžaamaga, kui riskida, et magamiskoti oma varrukate krõpsud teda kuidagi kraabivad. Samas kuigi ma alguses kartsin tekke, on Triibu sünnist alates nendega hästi läbi saanud ja ise teki näo pealt ära võidelnud vajadusel. Siin aga ei saa ma soovitada teistel selliseid riske võtta. Kunagi ju ei tea.
Õppetund 7:
Ära usalda riiete siltidel olevaid suuruseid! Iga poe suurused on veidi erinevad ja isegi sama brändi asjad võivad erineda. Meil on näiteks bobyde komplekte, millest kaks pärast läbipesu olid suuremad kui kolmas. Seega otsustasin ma kõiki sama kategooria riideid omavahel võrrelda, kõrvutada kehapikkusi ja selle põhjal jagada asjad erinevatesse kastidesse oma aega ootama. See tehnika on end igati ära tasunud, sest alles nüüd avastasime ühe asja, millest jõudis laps kuidagi välja aksvada enne, kui see kordagi selga sai. On kahju küll, aga meie veaprotsent on mõnusalt väike ja lasteasjad ei ole eriti odavamad kui täiskasvanute omad, mida saad aastaid kanda. Pisikene beebi aga võib nädalatega riietest välja kasvada. Kui kehapikkuseid kõrvutada, siis on küll oht, et varrukad või püksisääred on mõnel pikemad, teisel lühemad, aga nii kaua, kuni need otsast kinnised ei ole, ei ole ka probleemi. Jalaostega kombed on mõnusad, kui sokid ei püsi jalas või tahaks beebi võimalikult kiiresti riidesse saada, aga need kipuvad väikeseks jääma nii säärest kui ka jalalabast ja seda erinevatel aegadel. Meil on riideid, kus varbad on krõnksus, aga säärest veel pikk kui ka vastupidi.
Õppetund 8:
Otsi pikendatavaid riideid! Paljudel on randme ja pahkluu osas soonik, mille saab üles keerata või just pikemaks lasta. Nüüd aga on ka hakanud tekkima bodysid, millel on jalgevahel mitu rida trukke kehapikkuse reguleerimiseks ja kui mõni lemmikbody jääbki kehast väikeseks, siis müüakse ka pikenduslappe, aga need ei ole nii nunnud.
Õppetund 9:
Kui sul on igat asja kümmekond igas suuruses, siis rohkem pole vaja. Kui sulle sobivad ka lotendavad riided võ viitsid iga päev pesta, siis saad veel tunduvalt vähemaga hakkama. Meil oli kümmekond body, mis sobisid vastsündinule. Esimesed jäid väikeseks, kui ta sai viienädalaseks, aga kõigil ei lähe nii hästi. Järgmine minu komplekteeritud bodyde suurus kestab siiani ja ta sai täna 11 nädalat vanaks ning on 60cm pikk. Samas esimesed hakkavad ka siit komplektist lühikeseks jääma. Paljudest pidžaamadest on ka saanud kolmveerand varrukatega variandid nüüdseks. Samas pluusid, kampsunid, jakid ja püksid kestavad arvatavasti veel mõnda aega. Seega neid pole nii palju vaja ning võite üsna julgelt väikeseid suurusi jahtida või siis valige selliseid, millel on randmel ja pahkluul kummid, mis neid paigal hoiavad.
Eks kui ma veel midagi õpin või meelde tuleb, jagan järgmisi õppetunde. Mulle väga meeldiks, kui teie, kes te seda lugema satute, jagaksite ka oma õppetunde.
Õppetund 1:
Beebil on täiesti ükskõik, mis tal seljas on nii kaua, kui see mugav on. See küll ei ole suur üllatus, aga on kasulik endale meelde tuletada, et talle ei loe värvid, mustrid ega päritolu. Sulle meeldivad lilled, aga said poja? Pane talle julgelt lillemustrilised asjad selga. Sinu lemmikvärv on sinine, aga kardad, et su tütart hakataks pojaks pidama, kui ta sinisesse riietad? Riieta pealegi! Eelarvamused on nende omajate probleem. Beebid tihti või vähemalt meie oma eelistab üldse alasti olla, aga kui seda varianti ei ole, siis peaasi, et asi oleks paras, mõnusast materjalist ja temperatuurile vastav, tulgu ta siis brändipoest, kaltsukast või sugulastelt.
Õppetund 2:
Paljukiidetud meriinoriided on tüütud. Kui sa just tervet enda ja lapse garderoobi villastest ja teistest õrnadest materjalidest ei ehita, siis ootavad need üksikud aega, mil neid taas kanda, pesukorvi äärel nii kaua, et on oht, et need jäävad enne väikeseks, kui saad pesumasinatäie selliseid kokku. Teine variant on aga see, et nee jäävad hoopis teiste asjade vahele ning satuvad valedel tingimustel pessu ja siis saad omale nukuriided. Mina neid igatahes rohkem ei osta. Meie lapsele sobivad puuvill ja teised lollikindlamad asjad paremini.
Õppetund 3:
Pole mingeid standardeid lukkudele ja trukkidele. Iga asi käib isemoodi kinni-lahti. Osa neist sõltuvad maitsest nagu, kas armastad hõlmikriideid või üle pea käivaid, aga näiteks oma lapse puhul märkan, et ta ei jõua ära oodata, millal ma juba trukkidega jändamise lõpetan. Mida vähem, seda parem. Seega näiteks sobivad meile hõlmikkaelaauguga üle pea käivad asjad kõige paremini. Kõige ebamugavam variant, mille olin suutnud enne Triibu kättesaamist koju tuua, oli selline kostüüm, millel varrukasiil algab otse kaelajoonest, mitte õlast ja trukid jooksevad diagonaalis seda siilu mööda. Mina seda talle vist teist korda selga ei sunni, sest ta oli nii õnnetu, kui mul läks sada aastat aega, et kogu see truki ja kangamajandus ta näo eest ära saada. Kõik teised tulevad vähemalt lupsti üle pea või siis ei mahu üldse.
Õppetund 3:
Pluusid on ka beebidele mõttetud. Esimesed kaks kuud ei pannud me ühtegi kordagi selga, sest nii imelik oli talvel vaadata palja keskosaga last. Body kuidagi hoiab ka mähkme kompaktselt koos ja paigal, vähendades nii õnnetusi, mu meelest. Viimasel ajal siiski oleme ta vahel magama pannud ainult pikkade varrukatega pluusi ja mähkmega, sest tal hakkab väga kergesti palav ja käed ajab ta kohe teki alt välja ning turvalisem ongi, aga ei tahaks ju ka, et ta käevarred öösel külmetama hakkaksid.
Õppetund 4:
Vahet pole, millise kattega mähkimisaluse sa valid. Ta võiks küll olla vedelikke hülgav, aga igal juhul on mõnus, kui seal peal on veel mingi pehme ja soe tekstiil, mida kiiresti pessu saaks visata ja pesta saab seda palju. Me olime alguses leidnud ühe kahese katete komplekti, mis on põhimõtteliselt nagu rätikud, aga nurkades on kummid. See töötab väga hästi, aga kahest jäi selgelt väheks. Internet aga oli täis mingeid röögatult kalleid spetskatteid, mis polnud isegi ilusad. Ühel hetkel aga pakkus mu kallis kaasa välja, et võiksime ju lihtsalt käterätikuid seal kasutada ja see oli nii hea mõte. Kummid küll hoiaksid katteid paremini paigal, aga paljast rätikut on lihtsam ka kiirelt ühe käega sinna panna või eemaldada. Mõni päev pissib Triibu mitu rätikut mähkmevahetuse ajal täis, rääkimata oksest, mida lisandub pea iga kord. Meil oli tunduvalt odavam osta juurde ports rätikuid kui mingeid 40-euroseid kummilina meenutavaid katteid.
Õppetund 5:
Igasuguseid beebilappe ei saa kunagi olla liiga palju. Olin ka enne kuulnud soovitusi neid julgelt varuda ja enda meelest varusin ka, aga kui ka teie laps ajab palju piima välja või ilastab niisama, siis pigem ostke rohkem kui vähem. Pärast saate ju muudeks asjadeks need ära kulutada. Meil on hetkel pisikesi ca 20x20 lappe ca 50 pluss veel 24 väikest käterätti tagumikule. Lisaks veel neli flanellmarlit ja seitse tavalist marlit. Selline varu lubab meil ka mõne päeva mitte pesu pesta ning piisavalt tihti okseseid lappe välja vahetada. Neid vedeleb meil igas toas, vankris, turvahällis ja mähkmekottides.
Õppetund 6:
Magamiskott on kahe otsaga asi. Meie tellisime ekstra nunnud ja normaalse hinnaga magamiskotid Saksamaalt, aga avastasin, et nende toodangut müüakse ka Ülemistes. Ühte pole me kordagi kasutanud, sest selgus, et see on sametist ja mulle ei meeldi. Teist ehk viis korda ja neist kaks viimasel nädalal meelega. Alguses tundus, et selle kaelaauk on nii suur, et laps vajub sinna sisse ära ja satub uutmoodi lämbumisohtu, nullides sellega kogu oma mõtte. Nüüd, kui ta on veidi suurem, on see juba mõnus. Laps ei tõmba seda oma näole ja samas püsivad keha ja jalad soojas. Tüütu on vaid see, et kui mähe kuidagi lekib, siis peab terve see magamiskott pessu minema. Meil on see üsna paks ka ja hetkel ootabki pesu. Selles mõttes on hea mitut omada. Lisaks alguses kartsin osta enam levinud varrukateta variante, aga nüüd tundub mulle mugavam panna laps sinna pikkade varrukatega body või pidžaamaga, kui riskida, et magamiskoti oma varrukate krõpsud teda kuidagi kraabivad. Samas kuigi ma alguses kartsin tekke, on Triibu sünnist alates nendega hästi läbi saanud ja ise teki näo pealt ära võidelnud vajadusel. Siin aga ei saa ma soovitada teistel selliseid riske võtta. Kunagi ju ei tea.
Õppetund 7:
Ära usalda riiete siltidel olevaid suuruseid! Iga poe suurused on veidi erinevad ja isegi sama brändi asjad võivad erineda. Meil on näiteks bobyde komplekte, millest kaks pärast läbipesu olid suuremad kui kolmas. Seega otsustasin ma kõiki sama kategooria riideid omavahel võrrelda, kõrvutada kehapikkusi ja selle põhjal jagada asjad erinevatesse kastidesse oma aega ootama. See tehnika on end igati ära tasunud, sest alles nüüd avastasime ühe asja, millest jõudis laps kuidagi välja aksvada enne, kui see kordagi selga sai. On kahju küll, aga meie veaprotsent on mõnusalt väike ja lasteasjad ei ole eriti odavamad kui täiskasvanute omad, mida saad aastaid kanda. Pisikene beebi aga võib nädalatega riietest välja kasvada. Kui kehapikkuseid kõrvutada, siis on küll oht, et varrukad või püksisääred on mõnel pikemad, teisel lühemad, aga nii kaua, kuni need otsast kinnised ei ole, ei ole ka probleemi. Jalaostega kombed on mõnusad, kui sokid ei püsi jalas või tahaks beebi võimalikult kiiresti riidesse saada, aga need kipuvad väikeseks jääma nii säärest kui ka jalalabast ja seda erinevatel aegadel. Meil on riideid, kus varbad on krõnksus, aga säärest veel pikk kui ka vastupidi.
Õppetund 8:
Otsi pikendatavaid riideid! Paljudel on randme ja pahkluu osas soonik, mille saab üles keerata või just pikemaks lasta. Nüüd aga on ka hakanud tekkima bodysid, millel on jalgevahel mitu rida trukke kehapikkuse reguleerimiseks ja kui mõni lemmikbody jääbki kehast väikeseks, siis müüakse ka pikenduslappe, aga need ei ole nii nunnud.
Õppetund 9:
Kui sul on igat asja kümmekond igas suuruses, siis rohkem pole vaja. Kui sulle sobivad ka lotendavad riided võ viitsid iga päev pesta, siis saad veel tunduvalt vähemaga hakkama. Meil oli kümmekond body, mis sobisid vastsündinule. Esimesed jäid väikeseks, kui ta sai viienädalaseks, aga kõigil ei lähe nii hästi. Järgmine minu komplekteeritud bodyde suurus kestab siiani ja ta sai täna 11 nädalat vanaks ning on 60cm pikk. Samas esimesed hakkavad ka siit komplektist lühikeseks jääma. Paljudest pidžaamadest on ka saanud kolmveerand varrukatega variandid nüüdseks. Samas pluusid, kampsunid, jakid ja püksid kestavad arvatavasti veel mõnda aega. Seega neid pole nii palju vaja ning võite üsna julgelt väikeseid suurusi jahtida või siis valige selliseid, millel on randmel ja pahkluul kummid, mis neid paigal hoiavad.
Eks kui ma veel midagi õpin või meelde tuleb, jagan järgmisi õppetunde. Mulle väga meeldiks, kui teie, kes te seda lugema satute, jagaksite ka oma õppetunde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar