Mirjam kirjutas ehituse järelvalve teenusest Eestis. Mulle tundub väga mõistlik lasta nii kallis ja oluline asi nagu korter/maja spetsialistil üle kontrollida enne mingite tehingute tegemist. Samas me ise oleme olnud sunnitud samas valdkonnas väga suuri riske võtma vastavalt Rootsi kommetele. Ma ei mäleta, kas olen enne sellest kirjutanud, nii et andke andeks, kui ennast kordan.
Nimelt Rootsis ostetakse kinnisvara as is ehk tehingu ajal olnud seisukorras. On ostja enda mure kontrollida kõik üle ja selle põhjal otsustada, palju see tema jaoks väärt on. Samas minu teada mingid suuremad peidetud vead siiski tuleb müüjal kompenseerida ka hiljem. Niisiis, enne ostu peaks ise kõik üle vaatama, aga kui ei oska? Lisaks on ju ka hullult kiire, sest ost-müük toimub nagu oksjon, hinnad pidevalt tõusevad ja tehing lüüakse lukku suvaliselt hetkel, kui müüja on hinnaga lõpuks rahul. Selleks ajaks on ostja tõenäoliselt saanud tulevast kodu külastada kuni tund aega koos kamba teiste huvilistega ja kinnisvara nägemisest lepingu allakirjutamiseni võib minna ca kolm päeva. See ei jäta just eriti palju aega vigade analüüsimiseks või üldse asjade kaalumiseks.
Meil läks isegi hästi, kuna ostuprotsess venis nädala jagu pikemaks ja seetõttu saime me veel korra omaette praegust kodu vaatama tulla. Lemmik käis läbi kõik nurgad ja sopid, avas kappide uksed, tegime pilte ja mõõtsime seinu. Nii avastasime muidugi ka hulgem pisivigu, mis kohe silma ei jää, aga mille kõigi kordategemine võib päris kalliks osutuda. Näiteks on meie kõige suurema akna nurgas pragu, mis saab olla tingitud ainult maja vajumisest ehk kindlasti mitte meie ega eelmiste omanike süü. Ometi kuulub klaaside vahetamine korteriomenike kulude alla millegipärast. Me ikka veel ootame hetke, mil tunneme end nii rikkana, et tellida Rootsi hindadega kraana ja mehed neljanda korruse hiigelakent vahetama.
Meie vana kodu kosilane aga oli palju usaldavam. Ainus, mida ta meie teada enne ostu tegi, oli ühe seina mõõtmine, et veenduda, et telekas ikka sinna mahuks. Lõplik ostja tegi siiski tiiru ehitajast sõbraga, aga alles pärast ostu vormistamist ning plaaniga lihtsalt vannitoas remonti teha.
Nagu näete, on see süsteem üles ehitatud usalduse peale, kuigi ega ostja ja müüja ei kohtugi enne, kui maakleri kontoris lepingule alla kirjutades. Meil läks hästi ja teame ise, et müüsime edasi väga heas korras korteri. Samas meil pole aimugi, mis peidab end näiteks põranda all või vannitoa plaatide taga. Kas teie julgeksite nii end mitmekümneks aastaks pangavõlglaseks teha?
Nimelt Rootsis ostetakse kinnisvara as is ehk tehingu ajal olnud seisukorras. On ostja enda mure kontrollida kõik üle ja selle põhjal otsustada, palju see tema jaoks väärt on. Samas minu teada mingid suuremad peidetud vead siiski tuleb müüjal kompenseerida ka hiljem. Niisiis, enne ostu peaks ise kõik üle vaatama, aga kui ei oska? Lisaks on ju ka hullult kiire, sest ost-müük toimub nagu oksjon, hinnad pidevalt tõusevad ja tehing lüüakse lukku suvaliselt hetkel, kui müüja on hinnaga lõpuks rahul. Selleks ajaks on ostja tõenäoliselt saanud tulevast kodu külastada kuni tund aega koos kamba teiste huvilistega ja kinnisvara nägemisest lepingu allakirjutamiseni võib minna ca kolm päeva. See ei jäta just eriti palju aega vigade analüüsimiseks või üldse asjade kaalumiseks.
Meil läks isegi hästi, kuna ostuprotsess venis nädala jagu pikemaks ja seetõttu saime me veel korra omaette praegust kodu vaatama tulla. Lemmik käis läbi kõik nurgad ja sopid, avas kappide uksed, tegime pilte ja mõõtsime seinu. Nii avastasime muidugi ka hulgem pisivigu, mis kohe silma ei jää, aga mille kõigi kordategemine võib päris kalliks osutuda. Näiteks on meie kõige suurema akna nurgas pragu, mis saab olla tingitud ainult maja vajumisest ehk kindlasti mitte meie ega eelmiste omanike süü. Ometi kuulub klaaside vahetamine korteriomenike kulude alla millegipärast. Me ikka veel ootame hetke, mil tunneme end nii rikkana, et tellida Rootsi hindadega kraana ja mehed neljanda korruse hiigelakent vahetama.
Meie vana kodu kosilane aga oli palju usaldavam. Ainus, mida ta meie teada enne ostu tegi, oli ühe seina mõõtmine, et veenduda, et telekas ikka sinna mahuks. Lõplik ostja tegi siiski tiiru ehitajast sõbraga, aga alles pärast ostu vormistamist ning plaaniga lihtsalt vannitoas remonti teha.
Nagu näete, on see süsteem üles ehitatud usalduse peale, kuigi ega ostja ja müüja ei kohtugi enne, kui maakleri kontoris lepingule alla kirjutades. Meil läks hästi ja teame ise, et müüsime edasi väga heas korras korteri. Samas meil pole aimugi, mis peidab end näiteks põranda all või vannitoa plaatide taga. Kas teie julgeksite nii end mitmekümneks aastaks pangavõlglaseks teha?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar