Ma tean, et olen viimasel ajal (loe: ca aasta) olnud täielik emmeblogija, aga kannatage ära või tulge hiljem tagasi. Palju hiljem, sest ju ma kunagi jõuan siiski taas ka teiste teemadeni, aga hetkel olen ma siiski täiskohaga emme ja see on minu elu.
Tahtsin lihtsalt kirja panna, et ca neli nädalat juba (kuidas see aeg nii kiiresti järsku läheb?) magab Triibu palju paremini nii päeval kui öösel. Eelmisel nädalal saabus see maagiline hetk, mil ta magas tehniliselt öö läbi. See tähendab viis ja pool tundi ehk pool tundi üle öö läbi definitsiooni. Ta ärkas küll kell neli, aga kiire söök, krooks ja uni tuli taas. See oli nii uskumatu, et ma kohe ei teadnudki, kas peaks üldse ise tagasi magama minema. Lisaks on paar korda juhtunud nüüd ka nii, et me ei peagi terve perega ca kella kaheksast voodisse minema. Täiskasvanud on saanud ka veidi oma aega. Mitte, et me sellega midagi märkimisväärset teha osanuks.
Nii nagu uni on paranenud, on ka paralleelselt söömist vähemaks jäänud. Kasvab ta siiski mürinal ja võtab juurde normist kiiremini, aga on igasuguste graafikute keskel ilusasti. Viimased kaks ööd ja päeva on ta ka oksendamise koha pealt end kõvasti tagasi hoidnud ja tore uudis on veel see, et tundub, et tema vasaku silma pisarakanal funktsioneerib lõpuks normaalselt. Meil on üsna hea laps ja õnneks suuremaid muresid ei ole siiani olnudki. Kui nüüd pikad uned ka normiks muutuksid, olekski kõik supertore. Ma eelistan iga kell pigem töötlemata kui töödeldud piima loigus ärgata. Jah, ka see juhtus lõpuks.
Täna sai meie 2,5 kuune Triibu ka esimesed süstvaktsiinid ja kannatas need nii vapralt ära. Nuttu tuli küll ca minuti jagu, aga lohtamiseks piisas ka issi süles olemisest. Ei mingit turbotissitamist vms. Ta on kasvanud alates sünnist ca 20% pikkuses ja ca 70% kaalus. Ja kuigi ta paistab olevat pärinud just kõik need elemendid, mis meile enda juures ei meeldi, on ta üks tõsiselt armas saja näoga poiss.
Tahtsin lihtsalt kirja panna, et ca neli nädalat juba (kuidas see aeg nii kiiresti järsku läheb?) magab Triibu palju paremini nii päeval kui öösel. Eelmisel nädalal saabus see maagiline hetk, mil ta magas tehniliselt öö läbi. See tähendab viis ja pool tundi ehk pool tundi üle öö läbi definitsiooni. Ta ärkas küll kell neli, aga kiire söök, krooks ja uni tuli taas. See oli nii uskumatu, et ma kohe ei teadnudki, kas peaks üldse ise tagasi magama minema. Lisaks on paar korda juhtunud nüüd ka nii, et me ei peagi terve perega ca kella kaheksast voodisse minema. Täiskasvanud on saanud ka veidi oma aega. Mitte, et me sellega midagi märkimisväärset teha osanuks.
Nii nagu uni on paranenud, on ka paralleelselt söömist vähemaks jäänud. Kasvab ta siiski mürinal ja võtab juurde normist kiiremini, aga on igasuguste graafikute keskel ilusasti. Viimased kaks ööd ja päeva on ta ka oksendamise koha pealt end kõvasti tagasi hoidnud ja tore uudis on veel see, et tundub, et tema vasaku silma pisarakanal funktsioneerib lõpuks normaalselt. Meil on üsna hea laps ja õnneks suuremaid muresid ei ole siiani olnudki. Kui nüüd pikad uned ka normiks muutuksid, olekski kõik supertore. Ma eelistan iga kell pigem töötlemata kui töödeldud piima loigus ärgata. Jah, ka see juhtus lõpuks.
Täna sai meie 2,5 kuune Triibu ka esimesed süstvaktsiinid ja kannatas need nii vapralt ära. Nuttu tuli küll ca minuti jagu, aga lohtamiseks piisas ka issi süles olemisest. Ei mingit turbotissitamist vms. Ta on kasvanud alates sünnist ca 20% pikkuses ja ca 70% kaalus. Ja kuigi ta paistab olevat pärinud just kõik need elemendid, mis meile enda juures ei meeldi, on ta üks tõsiselt armas saja näoga poiss.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar