märts 07, 2009

Ise suhtes jobu olemisest

Vau. Ma pole nii ammu kirjutanud. Just vaatasin eelmise posti kuupäeva. Uskuge, asi pole ajapuudses ega kirjutamiskrambis. Lihtsalt terve nädal on möödunud voodi külge aheldatuna ja ma tõesti ei viitsi haiguse teemal pikemalt peatuda. Õnneks on mind igavusse suremisest hoidnud One Tree Hill - nüüd juba viies hooaeg - oma nunnu iroonilise ploti ja tõeliselt ilusate inimestega ja Riinu poolt edasi antud Twilight'i raamatutega, millesse me vist üheväärselt armunud oleme. Praegu jagame maid, kes saab millistele osadele arvustuse kirjutada.

Täna mul aga on millestki kirjutada. Häbi küll, aga olin ise jälle see jobu. Mul ei ole olnud väga palju püsisuhteid ja seega on veel lootust, et äkki see ei ole alati nii, aga praeguse seisuga olen peaaegu iga kord suutnud ära unustada igasugused tähtpäevad. Suhtealgused. Esimesed kohtingud. Välja kutsumised. Muud tähenduslikud kuupäevad. Ja ma tegin seda jälle. Ma ei saa ise ka aru, mis mul viga on. Samas ei tea ma, kas julgen seda tähtpäevaks tembeldada, et meil just esimesest päris kohtamisest kuu aega möödus, sest äkki see poelgi tema jaoks oluline ja ma veel kardan end lõplikult avada, sest teadagi - nii võib ju haiget saada.

Aga mind ennast ajab ikkagi vihale, et kuidas ma ikka pidevalt hakkama saan selle unustamisega? Tavaliselt süüdistatakse selles ju mehi. No vähemalt tunnistan ausalt, et ainult mehed pole need jobud suhetes. Vähemalt üks naine - mina - olen ka. Ehmatasin nii hullult, et süda jättis vist löögi vahele, kui avastasin, et seda jälle tegin. Aga siis oli juba hilja. Polnud enam see kuupäev. Ja ma ei tea, mida endaga teha, et ma rohkem selles mõttes jobu ei oleks. Ja seekord ei ole ju asi tohtlikult jobu olemises. See polnud vihje talle, et ta mulle ei loe. Loeb küll. Väga. Kas ka talle? Ma ei tea. Pole temast kuulnud midagi juba päevi. Ise olen paar kirja saatnud. Ma ei süüdista teda, aga mul oleks ikkagi väga hea meel kasvõi paar rida e-mailis või sõnumis vastu saada. Ja siis on eriti ebaaus, et Tema saatis täna täiesti igasuguse põhjuseta nii armsa sõnumi. Ma tean, et ma ei tohi neid võrrelda. Nad ei olegi eriti võrreldavad. ma igaks juhuks ei arenda seda liini siin praegu edasi. Võin kahetseda oma sõnu. Twilight mõjutab mind ka liiga palju.

P.S. Panen kirja, sest siis äkki suudan lubadust pidada. Plaanin homseks terveks saada.

Kommentaare ei ole: