Ma käisin eile ühes sellises minu jaoks ebatavalises poes. Nimelt pesupoes. Tavaliselt ma investeerin sealkohal pigem kvantiteeti kui... ütleme... esteetikasse. Päris kvaliteedivahet ma veel märgata ei oska. Olen samamoodi nahka keeranud pesumasina abiga nii imeodavat kui päris kallihinnalist pesu. Seetõttu pigem väga kalleid asju ostma ei kipu. Enne pean pesumasinaga edukalt läbirääkimisi pidama. Kuid mul oli vanast ajast üks kinkekaart ja nüüd võtsin ekstra kätte ja vedasin end sinna poodi. Teelt haarasin ka ühe abilise kaasa. Teiste kandidaatide kurvastuseks. Aga ausalt, see oli äkkotsus. No ja nüüd on mul elu esimene korsett, mis hingamist kuidagi ei mõjuta, aga näeb superarmas välja ja tasub end ära ka ühe erilise sündmusega, kus seda kanda saan, ma arvan. Ja siis veel paar siidist, rüüžilist ja lipsudega riidetükki. Aga ma siinkohal detailidesse ei laskuks.
Räägin hoopis hea teeninduse kuule kohaselt sealsest teenindusest. Kusjuures kuulsin juba, et ühel tuttaval on sealt samasugune kogemus. nagu kombeks on, tuli müüja varsti meie juude uurima, kas saab aidata jne. Uuris suurusenumbreid ja üritas aidata sobivaid tooteid leida, aga siis hakkas asi kiiresti kiiva kihkuma. Mina vihastasin ja hakasin ka igaks juhuks punastama hetkel, kui ta võttis mult käest ära ühe juba leitud toote, mis kõigi eelduste järgi igati sobiv olema pidanuks ja tõi mulle asemele mitu mitu numbrit suuremat asja. No ei ole mark eks!? Isegi, kui ma oleksin järsku nii palju jämedamaks läinud, siis ma olin ju meessoost sõbraga seal ja tema ees oli piinlik. Ja siis tädi pidas veel oluliseks meie kehasid võrrelda ning rõhutada mu puusade laiust ning seda, et taha tahaks ikkagi veel suuremaid numbreid mulle tuua, aga kahjuks tema hinnangul mulle parajat teatud toodet ei olnud. Aga siis tõi mulle asemele mulle tegelikult mitte meeldinud toote suure suuruse. Nagu ma niigi ebakindel oma kaalu koha pealt ei oleks.
Läksin siis täiesti masendusse langenuna kabiini mulle kätte tassitud tooteid proovima. Võtsin sõbra ka kaasa ja sain ootamatult minu kasuks tunnistaja pealekauba. Panin järjest riideid selga ja üksteise järel pidin nad kõik tagasi panema - aga kergendusega - sest need olid lihtsalt nii suured. Huvitav, kas ma tõesti tundusin jopega rinnust niiiiiiiiiiiiiiiii palju laiem? Pesupoe müüjad peaksid ju üsna kiriesti õppima inimeste suurusi hindama. Viimati Rootsis niisama ühte kleiti imetledes tuli kohe müüja minuga rääkima ja lubas tuua mulle soovikorral sobiva suuruse. Millega nõustusin. Ja NB! Ta EI sundinud mind minu sõprade ees suurusnumbreid avaldama ja tõi mulle ikkagi parajad kleidid. Igaks juhuks väikse suuruseerinevusega, et ise saaksin ikka näha, millega vorst välja näen ja millega totaalne beib. Aga see pesupoe tädi tundus küll muidu igati toe, aga tegi mu ego sekunditega maatasa.
Kui siis lõpuks selgus, et mul oli õigus, ei tahtnud ma temaga ikka rohkem tegemist teha ja läksin kohe meelega pikemasse kassasabasse, mille lõpus ootas mind teine klienditeenindaja. Aga ühel hetkel kutsus see enne minus ebakindlust tekitanu mind ikka enda juurde ja mis mul siis üle jäi? Põdesin juba vajadusest tema ees end õigustama hakata ja teades ette, et ma ei suuda kummutada tema kindlasti välja ütlemata jäävat arvamust, et näe, paks toppis end tihedalt kitsasse hilpu, et mitte võtta suurem number ja säilitada enesehinnang, kuigi välimus tegelikult selle all kannatab. Ja ma kül ltahtsin meeletult talle tõestada, et mul on õigus, aga ei hakanud talle seepärast uuesti kabiinis moedemmi ka tegema.
Sõnades käitus ta küll mu valikuid pakkides väga kenasti. Kuuldavale tulid väljendid nagu PÕHILINE, et ise rahule jäite ja end hästi TUNDSITE. Alltekstina arvatavasti, et teised ju ei jää ja hea välja ka ei näe. Äkki ta siiski oli siiras oma viimastes sõnades ja äkki tõesti tahtis enne vaid aidata, aga seekord tegi ta selgelt rohkem kahju kui kasu. Vähemalt näen ma oma uutes ostudes killer välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar