Ma siin jälle avastan asju. Näiteks tundub mulle nüüd, et absoluutselt kõik mehed suudavad pettumust valmistada. Ja ikka ootan ma neilt rohkemat, paremat käitumist. Saan aga... mida??? Sõbrants täiendas mu muljetepagasit ja pani mu mõtlema, et huvitav, kui lõbus neil päraslt öisete seikluste üle arutleda olla võis. Arvata on, et lõbusam meil. Aga ma ei kavatse end milleski süüdi tunda. Seekord mitte. Pole põhjust.
Ja siis... viisa on vist tagasiteel ja kui see ka kätte saadud, on minek kindel. Imelik küll, aga tundub, et ma tõesti jätan kogu senise elu maha. Edasi veel ei mõtle. Loodan, et mul on piisavalt head karmat järel kõige suuremate nõmeduste vältimiseks.
Kui juba uitmõteteks läks... veel mõni tund tagasi mõtlesin, et tulemas on esimene jaanipäev, mille päris üksi ja õppides veedan. Kusjuures see ei kõla minu kõrvale üldse nii halvasti, kui teie omadele tõenäoliselt. Aga lähen suure tõenäosusega hoopis Haapsallu. Elu peabki olema üks seiklus. Raamatutarkust jõuab muul ajal ka koguda. Elama peab siis, kui elu kutsub. Et oleks, mida mäletada ja meenutada ning mida teistelegi jutustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar