jaanuar 27, 2007

Autoga uisutamas

Nii. Nüüd on siis lõppastmekoolitus tehtud ja kuna see ja muu asjaajamine oli nii väsitav, siis sellest ka paus blogimises. Ma pole ausalt enam ammu kell 11 õhtul ära vajunud. Tegelikult juba ammu tahaks sellest kirjutada. Nii äge oli.

Soovitan libedasõitu kõigile! Tehke kasvõi selleks load ära, et sinna saada. See on nii mega fun. Muidugi jube on ka, sest harjutused ei taha üldse välja tulla, aga õnneks on nii ka nendel "profimatel" tüüpidel. Ka asju ette näidanud õpetajatel ei tulnud kõik puhtalt välja. Ikka sai mõned koonused maha sõidetud.

Soovitaks siis soojalt ka OÜ Autosõitu, kelle kaudu mina seda pulli tegemas käisin. Õpetajad on väga lahedad. Jutt jookseb igatahes ja kurjad pole ka. Teoorias õppisin nii palju uut juurde. Tahaks kõik kohe kirja panna, et mitte ära unustada ja teen ka seda varsti. Me Incuga arutasime, et miks nad seda kõike kohe algul ei õpeta, et kas "loomulik kadu" praagitakse lihtsalt välja esimese kahe aastaga ja siis rohkem "mõistuslikke vorme" õpetatakse edasi või?

Praktikaosast niipalju, et seal oli 15 õpilast ja seitse autot. Üks neist automaat. Kuna ma olin ainuke, kes automaadiga sõitnud on, pandi mind muidugi selle peale ja kästi partner ka välja õpetada:D

Ma ütlesin Incule, et ta ei pea minuga paaris olema. Et ma ei solvu, kui ta manuaaliga harjutada tahab, aga minu üllatuseks ta oli vägagi nõus minuga tulema ja hea oli ka. Muidu oleks vist üsna igav olnud. Kujutage ette - neli tundi võõra inimesega kahekesi autos istuda, ainsaks vestlusteemaks formaalsused ja teiste sõidu kritiseerimine-kommenteerimine. Meie ajasime oma tavalist lolli illi ja naersime pisarateni.

Minu lemmikharjutus oli libeda kurvi läbimine. Selle tegin 4 korda 4st ilusti ära. Muidugi ikka vastassuunavööndis, aga vähemalt koonused jäid minu poolt enamvähem puutumata. Kuna see oli viimane harjutus, siis ma järeldan, et olen arenemisvõimeline ja ööloom pealegi. Teised aga tegid aina kehvemini. Ju nad olid väsinud hommikuinimesed:D.
Teiste ülesannetega oli nii, et ma sain peaaegu iga kord "põdrast" mööda, aga oma ritta päris tagasi ei jõudnud. Peaaegu iga katse lõppes spinniga, mis oli nagu ülilahe. Ma maksaks uuesti raha, et veel seda sinna turvaliselt tegema minna, kuigi ega see päris sada protsenti turvaline ka pole. Keegi oli paar päeva enne meid maja seinast autoga 5cm kaugusele jõudnud. Vot seda võib nimetada napikaks!

Õpsid muidugi kogu aeg kritiseerisid, et tee järgmine kord seda hoopis sedasi ja toda teisiti. Ja siis käskisid +/- 2 kuni 4 km kiirust muuta. Hull vahe küll. Pimedas me ei näinudki spidomeetrit enam, sest me ei osanud armatuurivalgustust tööle panna. Need I say, that Inc knows as much as me about cars if not less!? Igatahes ühe asja vastasin mina teooriatunnis instinktiivselt õigesti ja tema ütles, et minu mõte on loll. Pa-ras:D

Selle oma ritta mitte tagasi jõudmise kohta veel nii palju, et lõvi nagu ma olen, ei talu ma eriti kriitikat ja siis ma mõtlesin peale igat ringi võtta raadiosaatja ja öelda neile, et vähemalt ei hakka ma loomi alla ajama. Savi sellest plekimõlkimisest. Elud on olulisemad ja ma olen loomakaitsja, kuigi tegelikult otseselt ei ole, aga õnneks ei käinud meie jõud ka walky-talky'st üle:P

Vähemalt automaadiga oli veidike kergem, ma arvan, ja mulle tuli see rohkem kasuks, sest ma nagunii sõidan automaadiga. Muide, kui kasuisa suvatseb mu käest vabandust paluda ühe asja pärast, millest ma hiljem räägin ja kui tal on hea põhjendus, siis võib-olla ma räägin temaga jälle ja minu auto läheb esmaspäeval remonti. Samas tema korraldamisoskust ma nagunii tean ja võib-olla peaks ma oma auto ise sinna parandusse ära korraldama ja talle lihtsalt arve esitada laskma?



Teooriast siis...
Kõigepealt õppisin ära, et peatugi peab olema 5cm kõrvadest kõrgemal, kui ei taha lõpetada õnnetuses, pea tagapingil, sest seda need "kaelatoed" teevad. Siis, et turvavöö ei tohi olla keerdus, sest nii on ta tunduvalt nõrgem ja, et turvavööd on ühekordsed.

See tähendab, et nad peavad vastu vaid ühe löögi. Nt kokkupõrke korral peavad nad juhi kinni, aga kui juht jõuab juba tagasi vajuda ja siis talle taga turvavööd mitte kandnud isik selga lendab, rebeneb ka tema turvavöö mikromõrade tõttu ja suure tõenäosusega on mõlemad surnud.

Siis õppisin veel, et ei tohi liiga lähedal istuda roolile, sest muidu teeb turvapadi rohkem halba kui head. Samuti ei tohi panna last turvahälliga kõrvalistmele, kui ka kõrvale on paigutatud turvapadi ja, et turvatoolide valikul peaks uurima nende tulemusi testides ja olema väga valiv, sest paljud neist on lihtsalt toolid.

Muideks, erinevalt vanemast arvamusest, et juhi taga on kõige turvalisem istuda, tuleks laps paigutada taha keskele, sest siis ta on kõigilt külgedelt kõige paremini kaitstud ja autos ei tohiks olla ühtki lahtist eset - need tuleks panna turvavööga kinni või pagasnikusse, sest kokkupõrkel suureneb nende kaal 40 korda ja neist võivad saada suurepärased mõrvarelvad.

Siis veel, et ikkagi on juhi kohustus sundida kõiki turvavöösid kandma ja kui turvavööta isik põhjustab teise inimese surma, läheb ta mõrva eest kinni. Karm aga õiglane tegelt ju.

Veel õppisin, et see on vale arvamus, et uuem kummidepaar tuleks esiratastele panna, sest olulisem on tagarataste hea haarduvus, sest pidurdamisel võivad need muidu nt õhku tõusta. Nii, et pange uued kummid taha, kui te just peate neid kahekaupa vahetama!

Vale mõte on ka kurvis ja libisemise korral gaasi anda, sest see teeb auto sama kontrollimatuks kui pidurdaminegi. Libisemist kontrollitakse siduri ja kiire kätetööga rooli kallal ja alles siis, kui tunnete, et ei suuda autot üldse enam kontrollida, pidurdage.

Kui tunnete, et olete ohuolukorras ja ei saa piisavalt ruttu pidama, tuleb siduri ja piduri kordamööda kasutamisega teel sik-sakitades pidurdusteekonda pikendada või võimalusel sõita teelt välja kasvõi.

Säästlikust sõidust nii palju, et mäest alla sõites ei hoia kuigi palju kokku sidur all sõites, sest siis jätkab auto bensiini mootorile ette andmist. Ta lõpetab selle hoopis gaasi lahti laskmisel, nii et veerege rahulikult ja uuematel autodel on soovitab vahetada käike väga väikestel kiirustel - umbes iga 10km kohta, nii et 40km-ni jõudes peaks viies käik sisse lükatud olema. Nii on kõige säästlikum sõita. Ja viienda käiguga võib rahulikult veereda peaaegu auto seisma jäämiseni.

Hoidke pöördeid kuskil tuhandega numbrite juures! Ei mingeid järske gaasiandmisi, pidurdusi ega pöördeid ja mitte mingil juhul tuuritamist. Kas te teatsite, et üks 4000 pöörde peal sõitev auto teeb sama palju mürasaastet kui 32 kõrvuti olevat 2000 pöörde peal sõitvat autot? Suur vahe on, nagu te näete.

Säästliku sõidu tunnist räägin nii palju, et ma sain tünga. Mind ei hoiatatud, et ma võiksin seda teha ka automaadiga ja see ei muudaks midagi - mina ise kartsin, et nad siis kitsendavad mu lube, aga ei. Niisiis sain pool tundi õppida lihtsalt sõitu uue ilusa kuuekäigulise mersuga. Mõnus oli, aga õudne ka. Liiga palju aega kulus võimlemisele ja mulle tundub, et see mees oli - tore küll, aga - veidi segi. Ühel hetkel vajutas ta minu eest järsku pidurit ja ütles mulle, et punane oli ju ja varsti ütles, et nüüd on jälle roheline. Mina aga olen 90% veendunud, et ma jõudsingi juba selleks ajaks, kui roheline süttinud oli, aga ei hakkanud temaga vaidlema kah. Pärast oleks veel ARKI tagasi suunanud mind vms.

Ta üritas mulle selgeks teha, et ma peaks suutma ka oma 2,0-se mootoriga automaatkastiga Mondeoga sõita 7,4l/100km kohta keskmise bensukuluga. Ei noh. Idealist. Tulgu proovigu ise mu linnas ca 12 liitrit võtvat autot lihtsalt harvem pidurdamisega nii palju säästlikumaks muuta! Fat chance, ma kardan, kuigi see oleks tore uudis küll, kui see tegelt ka võimalik oleks.

Noh. One way or another... autokooliga on nüüd minu jaoks igavesti ühel pool. Kohe kui ma lõppastmekoolituse ära vormistan.

See tuleb nüüd küll jube pikk postitus, aga ma kirjutaks veel lühidalt reedest ka muus osas peale säästliku sõidu tunni. Nimelt selleks päevaks oli mul plaanitud ka raamatukogu, tervisetõendi tegemine, koolituse vormistamine ja politseikülastus ja mul oli kokkulepe kasuisaga, et ta tuleb seekord juba hommikul vara - tema jaoks on vara kl 10.30 - linna ja annab mulle auto, sest mul oli suur lootus muidu igale poole hiljaks jääda.

Ja mis tema tegi? Ma siiani imestan, kuidas ta võis, aga ta jättis mu lihtsalt ootama. Ma helistasin talle viis korda. VIIS!!! Ja ootasin panga ees ja külmetasin ja lõpptulemusena ei jõudnud ma arsti juurde mitte varem, nagu plaanitud, vaid jäin hiljaks. Õnneks on mu arst väga tore inimene ja lasi mu kahe minutiga uksest välja tagasi oma muid asju ajama. Käskis vaid röntgeni ära teha ja esmaspäeval tagasi tulla, et ta õde mulle selle lolli tõendi välja prindiks.

Kasuisa pole siiani mulle helistanud ja ema vaid parastab, et mida ma ootasin siis temast, sest talle on ta korduvalt niimoodi teinud. Mulle aga siiani mitte. Ma olin ika väga kuri ja pole siiamaani päris maha rahunenud.

Ma tahaks täna veel kirjutada üht-teist, aga ma olen siuke põhiliselt kuue sõrmega trükkija ja osad küüned juba valutavad, nii et homme on päevakorras politseinikud ja avalikud WC-d teineteisest täiesti sõltumatult. Don't ask!:D

Seniks aga,
Ilusat ööd!

Kommentaare ei ole: