veebruar 25, 2007

Intelligentne beib

Nüüd räägin edasi nädalavahetusest, aga ikka üks jupp korraga;)

Neljapäeval sain ka töö juurest kõne pakkumisega teha vabariigi aastapäeval ekspressi. Ma ju pidin küll kooli pärast presidendi kõnet vaatama, aga kuna see pidi olema mu esimene ekspressi kogemus, siis mõtlesin, et sitta kah - mul on ju DVD/VHS makk. Muidugi tuli hilejm välja, et ma pole suuteline tuvastama ühegi DVD ega VHSi asukohta, aga see selleks.

Igatahes pidin veel reedel minema paariks tunniks lapsega tutvuma ja ema pidi sellel ajal kodus olema. Mulle edastati mingi info lapse vanuse kohta ja öeldi ääri-veeri, et poiss vist ei jää koju. See oli ka enam-vähem kõik ja need ongi need töölepinguski kajastatud kõikvõimalikud andmed lapse kohta. Ha-haa. Naljanurk.

Reede hommikul emaga rääkides tuli välja, et neil olid tegelikult ka reedeks kokku lepitud kindlad ekspressiajad ja siis ma ei hakanud ütlema ka, et no tore küll, et keegi mulle ka midagi rääkis, vaid mahutasin nad kuidagi oma päevaplaani ära. Kuna kolmapäeval oli Matu ema mulle helistanud ja öelnud, et kuna tal pole paremat aega pakkuda, siis tuleb mul oma tunnid täis teha ikkagi neljapäeva või reede hommikul 12st 15ni ja ekspress pere tahtis mind reedel 16st 19ni, siis tuli päris kiiresti joosta ühest linna otsast teise ja vahepeal haarata kaasa mingi rämptoiduamps, et ma ära ei nõrkeks.

Igatahes, õnnestus mul jõuda kõikjale kohale küll napilt, aga õigeks ajaks. Kohapeal sai selgeks, et mul tuleb siiski hoida kahte last - kaheaastast MLi ja neljast LHd. Ma ei hakka siin kirjutama välja nende nimesid, sest vähemalt üks neist on nii loominguline, et varem olen kuulnud tema nime kasutavat ainult ühe tarbesõnana. Eks mõistatage ise kui pinget pakub.

Samuti sain kohapeal teada, et vanemad instrueerisid mind mõne minutiga ja siis pidid ise ikkagi kodust ära minema. Julged vaneamd, ma ütleks, aga nad pidid olema ka korduvalt enne meie firmat kasutanud. Ju siis oleme nende usalduse juba võitnud ja nad julgevad oma lapsi üksi jätta - kusjuures iga kord erinevad hoidjaga, sest ema seletas, et ta tahaks küll püsihoidjat, aga ei saa kindlaks määrata konkreetseid hoidmise aegu, sest tema enda elu ja soovid pole nii regulaarsed.

Vähemalt lastega oli lihtne. Suurem vaatas arvuti taga mingit laste filmi ja väiksem magas pool ajast. Mul ei olnud muud teha, kui vaatasin lähemalt laste kunstiteoseid, mida oli üles riputatud kõikidele seintele ja pärast ühinesin poisiga filmi vaatamises.

Tüdrukuga tutvumine käis ka üsna kergelt. Ta ärkas küll väikse nutuga ja tahtis emmet, aga parema puudumisel kõlbasin mina ka. Pidin vaid ta sülle võtma. Edasi olime kohe sõbrad.

Ma olen vastanud ühe triki. Alati, kui tean ette, et satun mõnda väikelaste seltskonda, on targem endale külge riputada mõni kulin, mida siiski poleks väga kerge kogemata ära lõhkuda. Nendega saab püüda lapse tähelepanu ja võita endale mõni vaba sekund.

Tol päeval oli mul kohe kaks kulinat - kaelas suur roosa süda ja peas sobivas toonis kulinatega juuksekumm. Mõlemad läksid peale nii Matule kui ekspress pere lastele. Ma nüüd kerin veidi aega jälle tagasi ja räägin hommikust Matuga.

Tema oli armas nagu alati. Proovis mu juuksekummi omale pähe ja siis kiikusime korduvalt ja mängisime tema saja mänguasjaga. Erinevalt ekspress perest, on temal neid palju ja igal pool laiali. Mind see ei häiri. Ongi kodusem tunne. Enne ära tulekut tuli mul meelde küsida vanematelt, mis siis oli Matu esimene R-tähega sõna ja vastuseks sain "part".

Ma olin rääkinud oma emaga sellest, et Matu oli juba R tähte öelnud ja siis sain teada, et minul tuli see küll üsna hilja, aga iseloom oli juba siis näha. Nimelt olime sõitnud bussiga Kaubajamast mööda ja mina olin näidanud vaateakendele ja öelnud "aknadekoratsioon". Proovide ise seda sõna öelda. Kokku seitse silpi. Polegi nii lihtne eks?

Siis võite järeldada, nagu mina seda tegin, et ma polnud sugugi vähearenenud laps ja Kaubamaja ning ilusate asjade poole kiskus mind juba kolmeaastaselt. Seepärast olengi intelligentne beib;)

Kommentaare ei ole: