detsember 11, 2007

82 krooni eest mitte midagi peale paha tuju

Mis ma öelda tahtsingi?
Seda, et ma käisin nädalavahetusel uisutamas, oma uusi uiske sisse sõitmas ja avastasin, et ma ei oska enam üldse uisutada. Isegi käpuli suutsin korra käia. Nii et algajad. Kes koos minuga harjutama tulla tahab?

Ja päev enne käisin Lõunakeskuses Imede ööl. Imed my ass. Ainult üks alalhinglus oli imeline - kingapaar 900lt 90le. Kõik muu oli mõttetu. Ma isegi ei ostnud midagi peale hädavajaliku ja ühe nunnu mütsi, mis ka juba kasutuses on.

Ja veel päev enne juhtus selline asi, et ma koristasin. Tegelikult ka. Koristasime Katsiga koos meie tuba ja päris põhjalikult. Üritasin veel tolmuimejaga läpaka klaviatuuri purust puhastada ja järsku käis lupsti! ning masin sõi mu Õ-tähe ära.

Järgmise pool tundi või nii veetsin ma tolmuimejale maoloputust tehes. Nii tolmuseks läks, et ei saanud enam hingatagi, aga lõpuks ma siiski leidsin peidetud aarde.

Mõtlesin järgmisel päeval Imede ööle läpaka kaasa võtta, et viin siis ühlasi lõunakasse remonti ja puhastusse. Nagunii oli plaanis, aga suur oli minu üllatus, kui kõigepealt hakati mulle tarkvara õiguste kohta küsimusi esitama ja siis kästi kähku tehtud lepingule alla kirjutada ning siis öeldi, et miinimumtasu on kolm sotti ja tagasi saab läpaka heal juhul järgmisel õhtul. Halval mitme nädala pärast. Aga mul oli teda praktiliselt kohe vaja, et kodutöid teha. Päris palju materjali oli ka ainult minu arvutis kinni ja sinna alla maetud tundide viisi tööd. Hea maseks oli. Ja närv ka, et äkki neile jääb mingit piraattarkvara ette. Ja üleüldse... mina tahtsin tolmust puhastust, aga tema tahtis viirustest arvutit puhastada. Ja mina olin valmis maksma nii 50 krooni nagu tema partner sügisel hoiatas, aga tema tahtis tolmu võtmise eest 300. Kusjuures sügavamalt tolmu võtmine oleks kuus sotti maksma läinud. Tore eks. Sai jälle oma kukrut kergitada. Õnneks siiski sain juba järgmisel päeval oma kullakese ühes tükis tagasi.

Vingun veidi veel. Eesti arstisüsteemi üle. Sain täna lõpuks peale kuu ajalist ootamist arstile, kelle juurde ma minu meelest ei oleks pidanud minemagi. Kõigepealt ootasin jälle pool tundi registratuurijärjekorras, et maksta raha ja et tädi kirjutaks MINU ENDA paberile kabineti numbri, kust arsti leida. Tänu järjekorrale jäin veidi hiljaks ka, aga see selleks. Sain sisse. Andsin arstile tähtsad dokumendid. Ja siis tema ütles: oi! Aga sa oled ju Tallinna haigekassas kindlustatud. Meil nendega lepingut ei ole. Sa võid tulla kui tasuline patsient, kui maksad 200 krooni.

Muidugi ma ei maksnud. Tulin ära. Pärast arvutasin, et koos visiiditasuga, mille eest ma midagi ei saanud, ja nelja kulutatud bussipiletiga maksin ma mitte millegi eest 82 krooni. Päris hea praktiliselt töötu tudengi kohta eks. Lisaks veel hunnik aja ja närvide kulu ja käsi ikka valutab. Tore, et registraatorid ei võinud mulle kummalgi korral öelda, et ma ei saa Tartust abi, aga raha kannatas küll võtta. Brr!

Headest asjadest nii palju, et otsustasin midagi ette võtta oma kehakaaluga ja sain täna vist sügise kõige raskema eksami tehtud.

Mõttes mõlgub: Euroülikooli külalisõpilaseks minemine. Kas keegi teab, on see võimalik?

Kommentaare ei ole: