mai 21, 2009

Karjuvast ebaõiglusest

Ma küll püüdsin sellest mitte kirjutada enne, kui kõik turvaliselt seljataga on, aga meie osakond keeras täna jälle asja üle vindi. Kujutage ette, mis tunne teil oleks, kui bakatöö tähtaeg viimasel nädalal ilma igasuguste seletusteta kolm päeva ettepoole toodaks? Mind ajas täna ropendama, ahastama, paanikahoo moodi hingeldama ja ka konkreetselt nutma korduvalt. Ma niigi olen tõeliselt hädas selle tööga, sest ma tõesti ei saa aru, mida minust tahetakse ja umbkaudsetest vihjetest jääb väheks. Naerma ajas ainult üks asi. See, kui avastasin, et Peeter oli mulle Dagö plaadi peale hõbedase rebase joonistanud. Nii armas lihtsalt!
Aga ma tõesti ei kujuta ette, kas, millal ja kuidas ma selle töö esinduslikuks saan. Irooniline oli lugeda retsensendi kommentaari, et töö vajab vaid väikest lihvi. Eelkaitsmisel trashiti seda ju täiega ja siis polnud mind kaitsmas kedagi. Ning nüüd on saanud tööd veel nii palju ümber teha ja tervikuks ei taha see ikkagi kuidagi saada. Ja pidevalt parastav ema ei aita ka just kaasa töö sujuvale valmimisele.
Aga ma tahtsin ühest totakast asjast veel rääkida. Viimaks tulevaste erialaste kohustuste survel tegin ka endale Facebook'i konto. Oleks keegi mulle varem rääkinud nendest naljakatest sõnakombinatsioonidest nagu biological tiptops, millega seal kindlaks tehakse, et ma olen ikka mina mitte arvuti! Ma oleks vist ammu liitunud. Need on lihtsalt nii koomilised. Up pigs teile!:D

Kommentaare ei ole: