november 15, 2010

Bürokraatiast vol xxx

Laupäeval olin üllatunud, kui Tusha ütles, et tema arvas, et mulle ei meeldi Indias ja ma ei jõua ära oodata, millal siit minema saan. Ja mina ei osanud midagi enda kaitseks öelda, kuigi tõsi ta on, et siin on asju, mis mulle ei meeldi. Aga samas, kui need oleksid ülekaalus, siis oleksin ammu koju läinud ju.
Täna siiski pean veidi veel vinguma. Sondeerisin natuke pinda oma tuleviku suhtes ja üritasin elulookirjeldust ühele ka siin tegutsevale suurfirmale saata. Aga ei saanudki hakkama. Neil on nimelt terve ports vorme erineva taustaga inimeste jaoks, aga ükski neist ei sobinud täpselt mulle. Samas kohati on nad oma võimalike valikute nimekirjad ülipikaks ajanud.
Nüüd aga selgus, et on võimalik end kuulutada vaid diplomiomanikuks või magistrandiks. Baka pole aga üldse valikuvariant. Naljakas. Kui siis üritasin end kord ühte, kord teise valikusse mahutada, selgus, et see lihtsalt pole võimalik. Esiteks, kui kandideerin Indias, siis olen raudselt hindu ja siin nimekirja mahtunud asutuses õppinud eks. Või parimal juhul võin olla Indias õppinud soomlane.
Ei ole võimalik ka enda keskmist hinnet kirja panna, sest see ei mahu siinsesse süsteemi ja mis teha, kui meie keskkoolides ei ole spetsialiseerumist kitsamale valdkonnale alati? Ei õnnestu seal vormis tõtt rääkida ja ühelegi relevantsele mailiaadressile otse ligi ei lasta. Kui siis pärast iga paranduskatset viskas uuesti ette errori ja käskis veel midagi muuta, olin lõpuks nii kuri, et panin akna x-ist kinni ja kõik. Ei jama rohkem selle firmaga.

Kommentaare ei ole: