detsember 26, 2010

24. detsember 2010

Üsna omapärane jõul
Ma ei tea, kuidas täpselt teiega on, aga minu jaoks on jõuluõhtu üsna püha. See tähendab suurt ja erilist õhtut, suurepärast toitu ja kõiki lähedasi sugulasi mu ümber. Sel aastal aga stressasin päev läbi T-särgi väel ringi joostes ja piparkoogitaigna koostisosi kokku ajades Indias, nagu te teate. Tahtsin teha tänaseks õhtuks ja meie viimasel hetkel planeeritud jõulupeoks piparkooke, aga just meenus, et unustasin neid serveerida. Idioot. Peab ikka nii palju jooma, et viie vaevarohke tunni töö ära unustada. Vaimustav saavutus. Noh. Tegelikult ma polegi päris kindel, et igasuguse vaeva ja bürokraatia kiuste nad üldse söödavad said. Suuremas koguses siis. Taigna tegemine on ikka nõme, sest see jääb lootusetult sõrmede külge kinni ning kui ainus küpsetusvahend on kiiritusahi, mis taldriku keskele sattunud koogi mustaks kõrvetab samal, ajal kui teised jäävad tooreks, aga ilusti põhja külge nakkuvad, siis on ikka paras porno see jõulutegu. Aga ma tahtsin proovida. Kardemonilõhn ajab nüüd tõsiselt südame pahaks ja koogikesed tulid üsna kahvatud värvi poolest, kuid tegemise kõrvalt maitsmine veel surmavaks osutunud pole. Lisaks nägin hullu mood vaeva ja kaklesin bürokraatidega, et jõuluõhtuks teeküünlaid osta. Uskuge või mitte, aga ma ei leidnudki oma mitme miljoni linnast neid. Või noh, leidsin. Kogemata. Esimesest kodupoest, aga nad keeldusid neid mulle müümast, sest ostu vormistamisega tekkis mingi tobe segadus. Idioodid. Pakkusin, et maksan rohkem, kui arvuti näitab – pakil märgitud täishinna – ja pärast arveldame tasa, aga ikka keelduti. Pärast seda, kui oldi hulgem mu aega raisatud. Urisesin ja puhisesin päris pikalt, sest aeg, va kuri, sõitis seljas ja ka järgmistest poodidest ei olnud abi. Ainus hea asi oli, et päris kodupoe omanik käis ja tõi ekstra mulle kõik parasjagu poest puudu olevad asjad koju kätte ja jahvatas isegi näputäie igast mu soovitud maitseainest puruks. Olin tõeliselt tänulik. See tegi mu järgmiste tundide näppude kõrvetamise mõnevõrra talutavamaks.
Õhtul olin oodatud ühe Harshi sõbra sünnipäevapeole. Ma ei tunnegi õieti teda, aga kutse jõudis minuni päris mitmel korral erinevaid teid pidi. Ja viimane asi, mida jõuluõhtul teha tahtsin, oli üksi kodus istumine. Seega küpsetasin talle eraldi glasuuriga koogi ning elasin üle veel ühe huvitava rikšasõidu, mille käigus umbkeelne juht suutis mulle end vai nii palju arusaadavaks teha, et ta tahaks väga minuga seksida. Või vähemalt ühe suudluse saada. Pliis pliis pliis jälle. Boyfriendi mainimine ei aidanud üldse. Ja „no“ ei kuulunud ta sõnavara hulka. Aga siiski piirdus asi sellega, et ta sõi mu dekolteed silmadega ning viimaks vabandas oma otsekoheste ettepanekute pärast, mis mind juba oluliselt vähem kui mu sõpru, kellele sellest hiljem rääkisin, šokeerisid.
Igatahes, õhtu oli tore. Natuke napsu. Natuke head vürtsist toitu. Sandra, harjuta kodus vürtside söömist! Soovitan soojalt. Viimaks tuli Harsh ka ja lubas, et jätab mu maha, kui Saurabh teda suudleb. Pane nüüd tähele. Mitte juhul, kui mina Saurabhiga suudlema peaks, vaid kui poisid omavahel tegutsema peaksid. See tekitas üsna vastakaid emotsioone minus. Isegi naljana mõeldult. Šokeerisin jälle mõningaid uusi kohalikke poisse oma mitte india tüdrukuliku käitumisega ja kell pool ükskõik laekusime koju magama.

Kommentaare ei ole: