veebruar 03, 2009

Kohtamisetikett - unofficial faas

Kuna oma põneva eluga hetkel uhkustada ei saa, siis räägin üldisemalt. Täna õnnestus sõita ühes trammis noormehega, kelle armunud oleku naeratus oli kaugelt nähtav ja mõistetav. Võttis endalgi näo muigele, sest see tunne oli nii tuttav.

Noormees rääkis telefoniga ega suutnud kuidagi naeratust kustutada. Ka hääletoon oli selline... eriline. Sain kohe aru, et asi on mõnes tüdrukus. Tõenäoliselt selles ühes kindlas, kellega üksteisele väga meelditakse, aga tegemist on veel selle faasiga, kus keegi siduvaid küsimusi esitanud ei ole ega ole tõenäoliselt julgenud välja öelda ka sõna "meeldimine". Käib alles tagala kindlustamise faas, kus mõlemad käituvad teineteisega selgelt nii, et paistavad väga soojad tunded, aga veel ei taheta neist õigete nimedega rääkida. See on nii ilus aeg. Antud noored olid jõudnud juba sinnamaani, et poiss kinnitas, et temake on tema elus ainus naine. Naine külas nii naljakalt ja armsalt, sest oletan, et mõlemad olid minust tükk aega nooremad ja vaadake minu sõnavara. Keel kohe ei paindu veel minu sõpru meesteks kutsuma.

Enda elu kohta ei oska jälle midagi kindlat öelda ega ka mitte arvata. kas rõõmustasin jälle liiga vara? Täna on juba teisipäev ja ma ei tea ikka temast midagi. Huvitav, kas ta jääbki mõtlema või on tõeline Mr. Proper, kes ainult reede ja laupäeva õhtuti väljas käib? Kui ma talle tõeliselt meeldiksin, siis kas ta ei kutsuks mind välja esimesel võimalusel, olenemata päevast? Reedeks aga oleme ju niisamagi korra veel kokku saanud ja nädal on möödas. Mulle ei meeldi nii:(

Aga nalja ka. Viimased kolm korda, kui bussiterminalis kodubussi oodanud olen, on keegi võõras minuga seal kontakti otsinud. Esimene oli see tore kerjusnaine, järgmine oli üks võõras linnas olev vana mees, kes bussisüsteemis ei orienteerunud. Seda nägi S ka ja mul oli hea meel teda aidata. Ja täna... täna tuli üks suhteliselt kiilas itaalia vanamees minult abi küsima. ma ei osand teda küll aidata, aga see onu ei seganud. Kohe küsis otsa mult: Do you speak Italy, aga vähemalt oskas ta õigesti öelda midagi, mis naistele alati mõjub: You are very beautiful!

Kusjuures mulle tundub, et kõik naised usuvad seda, sest teisiti endast mõelda oleks liiga raske. Ka siis, kui tegelikult suurem asi ei olda. Vabandan väljenduse eest.

Kommentaare ei ole: