veebruar 15, 2009

Piknik vetsu põrandal

P.S. Paistab, et karistuseks kahtlases olekus juhtimise eest kaotasin oma kindad ära. Isegi väike kaotus, ma ütleksin.

Aga siis asjast ka. Ei tahaks ju ometi, et mind petlikes pealkirjades süüdistama hakkaksite:D

Eile tegime siis jälle remonti. Ta on vist ainus inimene, kes mind oma vara kallale lasta julgeb. Ma vist isegi ei solvuks, kui ta ümber mõtleks. Ta nägi mu omaäraseid lae värvimise taktikaid. Ja üsna palju mind sai siiski ka värviseks. Ning kogu muu korter oli ehitustolmuga kaetud. Niisiis õhtu lõpetasime romantilise piknikuga vannitoa põrandal. Faktidena on see lihtsalt naljakas, sest mina istusin maas ja tema poti peal ja nii me siis sõime. Maailma parimaid trühvlikooke ja põdravorsti. Ja kõik oli super. Ilma irooniata.

Ma tegin talle sõbrapäevaks ühe nunnu asja. Sest erinevalt temast, olen ma nädal aega mõelnud rahulikumalt ja paanilisemalt, kuidas sõbrapäev toimima peaks nii suhte alguses. Mul on vaid ühel korral juhtunud nii, et on keegi, keda omaks pidada, sel ajal. Ja siis see mind ei huvitanud ning ta oli kaugel. Möödus vaid lusate sõnumite seltsis. Seekord ma mõtlesin pikalt, mida teha. Sest mule meeldivad nunnud pühad. Aga ma ei tahtnud sellele kommertsihõngu külge. Ja siis ma mõtlesin, mis täpsemalt teeb temast Härra Täiusliku. Ning panin kõik punkt haaval kirja. Oli veel kavatsus see punastama ajav nimekiri talle ette lugeda. Aga olin argpüks. Ei julgenud. Ja jäin ilma reaktsioonist. Nüüd ei teagi, mis ta arvas või arvab. Äkki ehamastsin ta ära? Äkki talle meeldis? Loodetavasti siiski meeldis.

Kommentaare ei ole: