veebruar 01, 2009

Ma ei taha uut issit!

Ega ka valge habemega meest. Mäletate, ma rääkisin teile meie uuest naabrist, kelle ära kodustasime? Nüüd ta muudkui üritab külla tulla ja tundub, et lausa luurab meid. TUnnistas isegi üks päev, et oli juba mitu korda meid otsimas käinud. Ja ta läheb all andmise asemel alles nahhaalsemaks. Viimane kord ütles emale ilma igasuguse pehemnduseta, et ta mõtles veidi meie juures arvutis istuda. No just, seda me tahamegi. Jõuluvana meie arvutis laste kirju lugemas.

Huvitav, et mõned inimesed ei julge ülds teha, mida nad tahavad ega isegi küsida, kas neil oleks selle saavutamiseks lootust. Teised aga üritavad igal juhul oma tahtmist läbi suruda. Ka vastu teiste tahtmist.

Kommentaare ei ole: