veebruar 21, 2009

Ülipepuks olemisest

Ma ei tea, kas te juba saite aru või ei, aga eile sai jälle ületatud saadud nõmedate komplimentide lagi.

Käisin Kaarlis paar tundi lasteaiapoistega autodega võidu sõitmas ja lumehelbeid tegemas ja muidu elu üle mõtteid vahetamas ning seejärel pidin Silmarõõmuga kokku saama. Enne aga tahtsin midagi süüa otsida ja esimesena jäi ette Mustamäe Hesburger.

Jõudsin vaevalt auto ära parkida, kui keset parkimisplatsi jäi risti seisma üks hõbedane masin ja sealt hakkas minu suunas kostuma hüüdeid: Pepu, PEPU!!! Ma olin nii üllatunud, et ei hakanud kuidagi reageerima. Käisin Hesis ära ja kui tagasi välja jõudsin, olid nad ikka alles. Ja siis öeldi mulle juba Ülipepu. Enam polnud kahtlustki, et just mind selle nimega tähistati. Kohe tuli järgi ka ettepanek metsa sõita ja seal asju ajada. Ma muidugi pidin viisakalt selle ettepaneku tagasi lükkama. Millest ma aga siiani aru ei saa, on see, et kas pepu tähistas siis midagi head või oli pigem kriitika? Igatahes meil siin Tallinnas on üsna kirju loomapark ja sugugi mitte kõik pole Paldiski maanteel puurides ega rohelise aia taga.

Olles ikka veel sellest kõigest hämmingus, tegin autoga vale liigutuse ja olin sunnitud sõitma planeerimatus suunas ning kõige tipuks oli ühes kohas liikluskorraldust muudetud, mistõttu sõitsin end kinni. Nii kinni, et maandusin kivi otsas. Mis aga oli naljakas, oli see, et eelmine kord, kui teise autoga pepud kokku panime, oli minu oma täitsa ribadeks. Kiirus oli enam-vähem sama suur, aga kivist ei jänud autole jälgegi. Huvitav, kas autost kivile jäi!?

Muidu aga oli jälle armas õhtu. Järjekorras juba vist kuues, kui ma ei eksi. Jah, ma tea. Ikka veel väga algus. Ma ei tohiks üldse mõeldagi tulevikule, aga no proovige ise nende sõnade järgi elada, kui kõik nii ilus tundub. Siiski nüüd juba on häirivaid faktoreid ka. Aga pole veel see koht, kus ma neist juttu teha võiksin. Mulle lihtsalt väga meeldiks, kui ta ennast rohkem avaks. Või ise küsimusi küsiks. Mõtlengi siin, et loodetavasti on see millegi ilusa algus, aga võib-olla ka lihtsalt pikale veninud ühe öö suhe. Oh, laske mul elada veel roosas mullis!


P.S. R, kus sa oled? KOLM PÄEVA! Veider juba. Ma ei julge helistada ka.Ei taha su isaga rääkida:D

Kommentaare ei ole: