märts 12, 2007

Lubaduste murdmisest

Ma tean, et lubasin juba üliammu siia kirjutada, aga ka viimast lubadust pidin murdma, sest Tartusse jõudes tuli välja, et meil ei ole netti. Fun fun. Isegi õppida ei saanud. Ja mulle üldse ei meeldi oma lubadusi murda, aga nüüd ma kavatsen kirjutada, kuni käed valutavad ja edasi ka, kuni kõik kirjutatud saab.

Alustame teisipäeva ööst vastu kolmapäeva. Käisime Katsi, Pami ja Tõnisega Atlantises. Pärast liitusid veel Joss ja Madis ja veel mingi tüüp, kellest mul soovitati eemale hoida. Ta keskmine nimi pidi Trouble olema:D

Igatahes sain oma Atlantise hirmust võitu vist. Kes ei tea, siis viimane kord ja ka esimene käisin seal septembris ja tulin tagasi paljaste kätega. Keegi oli kõigi min ja Katsi asjadega jalga lasknud ja meil oli kahe peale kokku umbes piimapaki raha ja lausa halenaljakas oli, kui tuli jälle meelde, et meil ei ole enam trennikaarti või muud sellist.

See aga oli palju vähem naljakas, et minu telefon oli ka varastatud kotis olnud - ma jäin ilma pakun, et 300st numbrist ja limiit räägiti ka täis. Turvad kehitasid vaid õlgu. Teine mitte üldse naljakas asi oli see, et ka mu auto dokumendid olid seal.

Õnneks saime järgmisel päeval üsna kopsaka vaevatasu eest enamuse asju ühe jota käest tagasi. Siiski kadunuks jäid minu ukse/parkla kaart, telefon ja autodokumendid. Üsna kohutav hommik oli. Ma nutsin täiega, sest kartsin, et auto aetakse ära ja samas oli mul tund aega, et kirjutda megahea kodutöö lõpuni. Õnneks sai kõik korda, aga seda klubi ma enam ei usalda. Nüüd julgen lihtsalt uuesti klubi uksest sisse astuda.

Aga seal klubis sai veidike nalja, sest Kats ja Joss käitusid üsna kahtlaselt ja siiani pole Kats mle kohe mitte midagi üles tunnistanud. Seal ma teda rahule ei jätnud ja küsisin veelkord, et kas nad on paar nüüd. Mulle vastati algul ei, siis, et sama palju kui mina ja Marko - wtf? - ja heideti Jaanuse sünnipäeva ette. Ma ei tea, miks ta siis juba ka Raimo asja ette ei heitnud. Siis peaks mul ju temaga ka midagi olema, kui ta selle sünna põhjal otsustab.

Lõpuks tunnistati üles, et natukene ikka on midagi, aga nad lihtsalt "lollitavad" - pange tähele! Tänapäeval öeldakse selle kohta nii. Ja muidugi võite arvata, kas Kats tuli ööseks koju või ei. Tegelt on mul ka üsna suva - ta võiks lihtsalt teada, et minu eest ei pea sellist asja varjama. Ma ju ka rahul, kui sõbranna õnnelik on.

Aga sellest õhtust ma rohkem ei kirjutagi. Võib-olla ainult, et mul õnnestus elus esimest korda turvavöösse kinni jääda püsivalt. Mind sikutati sealt jõuga välja:D

Kommentaare ei ole: