Eile oli… päev. Vähemalt saime uue tööülesande. Nüüd aitame mingit reisifirmat promoda. Olin esialgul nii põnevil, et viimaks ometi uus teema. Kõrgharidusest kirjutamine ajab juba oksele. Aga see ei ole nii lihtne, sest toormaterjal on kehv. Või vähemalt puudulik. Kui me ka suudame oma kirjutistega inimesi tolle firma kodukale meelitada, siis tulemuseks võib olla, et klient pettub ka hästi kirjutatud artikli autoris, sest see koduleht on düsfunktsionaalne. Täielikult. Aga kahjuks teised ei mõista seda hästi ja ma ei suuda min jaoks hetkel ilmselget paremini seletada.
Aga veidi huumorit sai ka eile. Vaatasin korraks kogemata kõrval istuva vene praktikandi arvuti ekraanile ja seal ootas mind ees üsna huvitav vaatepilt. Suur-suur pilt lähinurga alt võetud meeste suguelunditest. Nojah. Ta märkas, et ma nägin või ma reageerisin kuidagi verbaalselt ja siis vabandas mu ees ning peitis näo kätesse, öeldes, et tegu on tema päevikuga vms. Ee??? Mind pani kogu olukord lihtsalt naerma. Et taban teise neiu töö ajal tööarvutis väga kompromiteerivat materjali uudistamas. Informeerisin siis teda sellest ka, et mida iganes tema näeb, näevad ka meie ülemused ja itimehed. Tragikoomiline olukord oli:D Aga Tusha ütles, et meil võivad küll keelatud olla sotsiaalmeedia ja tutvumissaidid, aga mitte hardcore pornograafia. Huvitav eks:D
Ahjaa… unustasin teile veel rääkida, kuidas üleeile üks tuvi mulle vastu pead lendas. Algul ei saanud ma üldse aru, misasi see sõidu pealt vastu mind põrkas, aga siis Tusha ütles, et seekli üks kibestunud ja inimestes pettunud linnuke, kes tõenäoliselt inimese süü läbi oma elu armastusest ilma jäi. Arusaadav tegelikult. Aga et ta just mulle vastu pead lennata otsustas. Kumb meist sellega rohkem haiget sai? Habras suleline või puupeast mina!?
Ja õhtul ostsime Tushaga muna, praadisime seda koos röstsaiaga esiti indiapäraseltvürtsidega ning siis emmepäraselt saiaraami sees. Mul on juba terve nädal tappev muna ja lihaisu ja nii ma üritangi pidevalt mõlemat otsida ja leida. Ja seejärel käisime shoppamas ja olin jälle tubli. Ei ostnud mitte ühtegi asja. Peale varuakude, mille osas mul ei olnud valikut, aga ikka veel on müstika, miks mu kaamera patakaid nii kiiresti tühjaks sööma on hakanud. Patakad pidid vägagi elujõulised olema. Ja kui elektroonikapoe müüa uusi akusid minu laadijasse proovis, läks hoopis see aparaat hulluks ja ta andis mulle teise kaasa koju proovimiseks. Loodan väga, et viga ongi laadijas, mitte kaameras. Tõesti ei taha seda jälle kallile India tuurile saata. Aga mind nii kiusatas eile veel ühtesid plätusid ostma. On üsna meelitav, kui vahelduseks 38/39 paras on ja ülimugav tundub. Aga ei suutnud endale hetkel seda kulu ära põhjendada. Eriti, kuna alates tänasest tuleb kindlasti palju ettenägematuid kulusid ja lihtsalt loodan, et rahadest välja tuleb. Kuigi pangaarve seis just väga vaimustust ei sisenda. Ei ole päris kindel, kas praegu enam ootamatult koju tuleku tarbeks piletirahagi jätkuks. Aga ega ma ju tegelikult tahagi veel koju tulla. Aga jah, tõenäoliselt ei kuule te minust rohkem enne ülejärgmist nädalat, sest ma olen Indiat avastamas. Ilusat aastavahetust teile ka:D
Aga veidi huumorit sai ka eile. Vaatasin korraks kogemata kõrval istuva vene praktikandi arvuti ekraanile ja seal ootas mind ees üsna huvitav vaatepilt. Suur-suur pilt lähinurga alt võetud meeste suguelunditest. Nojah. Ta märkas, et ma nägin või ma reageerisin kuidagi verbaalselt ja siis vabandas mu ees ning peitis näo kätesse, öeldes, et tegu on tema päevikuga vms. Ee??? Mind pani kogu olukord lihtsalt naerma. Et taban teise neiu töö ajal tööarvutis väga kompromiteerivat materjali uudistamas. Informeerisin siis teda sellest ka, et mida iganes tema näeb, näevad ka meie ülemused ja itimehed. Tragikoomiline olukord oli:D Aga Tusha ütles, et meil võivad küll keelatud olla sotsiaalmeedia ja tutvumissaidid, aga mitte hardcore pornograafia. Huvitav eks:D
Ahjaa… unustasin teile veel rääkida, kuidas üleeile üks tuvi mulle vastu pead lendas. Algul ei saanud ma üldse aru, misasi see sõidu pealt vastu mind põrkas, aga siis Tusha ütles, et seekli üks kibestunud ja inimestes pettunud linnuke, kes tõenäoliselt inimese süü läbi oma elu armastusest ilma jäi. Arusaadav tegelikult. Aga et ta just mulle vastu pead lennata otsustas. Kumb meist sellega rohkem haiget sai? Habras suleline või puupeast mina!?
Ja õhtul ostsime Tushaga muna, praadisime seda koos röstsaiaga esiti indiapäraseltvürtsidega ning siis emmepäraselt saiaraami sees. Mul on juba terve nädal tappev muna ja lihaisu ja nii ma üritangi pidevalt mõlemat otsida ja leida. Ja seejärel käisime shoppamas ja olin jälle tubli. Ei ostnud mitte ühtegi asja. Peale varuakude, mille osas mul ei olnud valikut, aga ikka veel on müstika, miks mu kaamera patakaid nii kiiresti tühjaks sööma on hakanud. Patakad pidid vägagi elujõulised olema. Ja kui elektroonikapoe müüa uusi akusid minu laadijasse proovis, läks hoopis see aparaat hulluks ja ta andis mulle teise kaasa koju proovimiseks. Loodan väga, et viga ongi laadijas, mitte kaameras. Tõesti ei taha seda jälle kallile India tuurile saata. Aga mind nii kiusatas eile veel ühtesid plätusid ostma. On üsna meelitav, kui vahelduseks 38/39 paras on ja ülimugav tundub. Aga ei suutnud endale hetkel seda kulu ära põhjendada. Eriti, kuna alates tänasest tuleb kindlasti palju ettenägematuid kulusid ja lihtsalt loodan, et rahadest välja tuleb. Kuigi pangaarve seis just väga vaimustust ei sisenda. Ei ole päris kindel, kas praegu enam ootamatult koju tuleku tarbeks piletirahagi jätkuks. Aga ega ma ju tegelikult tahagi veel koju tulla. Aga jah, tõenäoliselt ei kuule te minust rohkem enne ülejärgmist nädalat, sest ma olen Indiat avastamas. Ilusat aastavahetust teile ka:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar