aprill 08, 2007

Koolitusest, Eurokast, Angelist ja Ülost

Loodan, et see jääb viimaseks korraks, kui Ülot mainima pean, aga kardetavasti mitte.

Koolitusest nii palju, et neljapäeval oli esimene jupp ära. Tuli välja, et see ei kesta mitte 16h vaid 160h. Päris kõva vahe, mis? Õppematerjali on ka nii julmalt palju, et tundub, et ma teen pooleteise kuuga teise kõrghariduse ära. Tõin esimese hooga kohe raamatukogust kümme õpikut ära. Kümme sajast vms. Vähemalt eriala tundub huvitav. Eripedagoogikast siis käib jutt.

Üks kehv üllatus oli veel. Eksameid saab teha kaks korda aastas ja tingimused sinna päsäemiseks kipuvad tihti muutuma. Eksamitasu tuleb ka endal maksta ja see on 900 eeku. Rõve kallis mu meelest, kui mõelda, et ühe medistsiiniveaga kukub läbi kohe. Ja siis veel seda ka, et üllaltuslikult topiti mulle kohe nina alla sundleping, et pean Nannys töötama vähemalt aasta või maksma 3000kr koolituse eest. Noh, eks näis.

Eile, laupäeval käis Sandra siin ning peale pooletunnst shoppamist Ülemistel suundusime oma esimesele euroka fännklaabi koosolekule. Seal oli täitsa lahe. Ma pole kuangi varem näinud ühes ruumis nii paljusid geiinimesi, aga ma ei kurda ka. Nendega oli fun.

Mingil ajal viisin Sandra ära bussi peale ja siis läksin ise tagasi. Muuhulgas sain sellise üllatuse, et too chick, kes mõni aeg tagasi mu kohta loll blond ütles, on üks mu kunagine tuttav. Ausalt tekkis tahtmine vast öelda, et muna õpetab kana või veel sitemini. Eriti, nähes, kellega tegu on.

Peale koosolekut lõpetasime M-Li, Capsi ja Knutiga Angelis. Minu jaoks oli see esimene kord, aga ma olen täiesti vabatahtlikult nõus sinna veel minema. See on vist ainus koht, kus võib iga naine end mugavalt tunda, sest keegi nagunii teda ei ahista ega tülita ühelgi muul moel. Selles majas läheb kogu tähelepanu meestelt meestele. Naisterahvas võiks vist isegi selle klubi uksest sünniülikonnas sisse astuda. Keegi ei teeks teist nägu. Tormijooksu vähemalt ei tuleks.

Kuulasime seal Lainet ja jälgisime kuulsusi. Sain ka paari huvitava inimesega tuttavaks ja muidugi ka M-Liga kohtusime näost näkku. Täitsa äge tots oled, tead?:P Muide, ma tunnen sulle nüüd kaasa, et sa Ülci omale said:D Eilne koosoleks kestis siis neljast viieni ja lõppes koduteel politseireidiga.

Ma hullult ehmatasin, sest mind pole varem kinni peetud. Ma ületasin mõõdukat kiirust ka, aga nemad rääkisid, et puhumisreid on hoopis. Tädi politseinik tegi tiiru ümber mu auto, käskis lehe korralikult tagasi panna tagaaknale ja vaatas dokumente. Puhuda ma millegipärast ei saanudki. Ja hea oli, just in case. Ma olin mõnda jooki maitsnud. Tädi jalutas lihtsalt minema ja mina jäin lolli näoga vahtima, et puhuma pidin ju. Ma e tea, kas ta unustas või milles asi oli, aga ta viipas siis, et mine juba.

Põhimõtteliselt Ülc ei saa ikka aru, et teda ei taheta. Ei aidanud ka see, et ma teda kolm päeva ignoreerinud olen, et mu telefonile vastavad teised ja vahel ütlevad ka kehvasti. Muudkui helistab ja saadab smse, mille sisu on stiilis: eks ma saan siis jälle infarkti ja sa rikkusid mu elu ära. No kena küll. et ta mu süütundele rõhuda üritab. Ausalt, ma mõtlen juba politseisse helistamisele ja ahistamise süüdistuse esitamisele. Hulluks ajab!!! Urrgh

Kommentaare ei ole: