Ehk siis lugu sellest, kuidas lemmikkingapoest sai koht, kuhu mina enam oma jalga ei tõsta. Soovitan teilgi Saboga mitte kunagi ühtegi kaupa teha. Sabo on tõeliselt kliendivaenulik jama müüv asutus. Maksab valusalt kätte. Õnneks paljud on sellest juba aru saanud ka.Et te saaksite ise otsustada, kes on siin loos pätt ja kes politsei, pean alustama umbes juuni algusest, mil ema vedas mu Lasnamäe kaubanduskeskustesse, kus astusime sisse ka ühte Sabo kingakauplusesse (Kronion OÜ on samuti nimi, mida karta võiksite). Olin elevil, sest siiani oli see üks mu lemmikuid, kust nii mõnigi kaunis paar koju ära toodud ja mis aastaid truult teeninud.
Ka seekord leidsin sealt mitu ilusat paari. Parasjagu oli mingi kapitaalsem allahindlus ja seda enam olin üllatunud enda suuruses jalavarje leides. Üks proovitud paaridest sobis kui rusikas silmaauku. Siis ma veel ei teadnud, kui valus võib näkkulöömine olla. Või kuidas allahindlus kokkuvõttes kallimaks osutuda.
Olin nii rahul, et sain ilusad stilettokontsaga ja platvorm päkaosaga kunstnahast rihmikud odavalt kätte. Kassas sain püsikliendina veel lisaallahindlustki. Ma ei ole nii naiivne, et oodata kingapaarilt, mis oli lõppkokkuvõttes hinnatud veidi alla 20 eurole, et see aastaid vastu peaks. Minu eesmärk oli üks suvi ja kuna see pole kaugeltki mu ainus kingapaar, siis ehk maksimum 15 korda kandmist. Samuti polnud plaaniski nendega loikudesse hüppama minna.
Panin kingad kohe poe ees mõnesajaks meetriks jalga ja järgmisel päeval veel veetsin nendega hommikupooliku kontoris. Kokku teeb see siis umbes kilomeetri kõndimist parketil ja võrdlemisi heas korras asfaltil. Kui ma aga lõuna ajal koju naasesin, avastasin oma ehmatuseks, et kingad on täiesti ribadeks. Ei osanud arvatagi, et nii lühikese maa läbimine ideaalse ilmaga ja sõbralikul linnamaastikul võiks muuta tallad ninapoolt karvaseks, nagu rebitud pappkastid. Kohati lausa nii hullult, et oli ka kunstnaha ninast lahti löönud ja see paistis juba kaugele.
Viisin muidugi kingad esimesel võimalusel poodi tagasi. Ei saa jätta mainimata, et Sabo kingapoodidekett on veel nii kiviaegne ja kliendivaenulik, et pidin viima kohe katki läinud jalavarjud linna teise otsa selle asemel, et kodu lähedal paiknev sama keti esindus selge garantiijuhu enda kätte võtaks.
Mõni nädal hiljem tuli kolmaski käik praktiliselt pärapõrgusse teha, sest ekspertiis oli otsusele jõudnud. Muidugi mitte lubatud tähtajaks. Ja pange nüüd tähele - leiti, et tegemist on normaalse kulumisega! Parim nali oli aga see, et vigases keeles ekpertiisiotsusele oli alla kirjutanud Kronion OÜ juhatuse liige. Kas mina olen loll või tundub teile ka ülimalt erapoolik, kui sõltumatu eksperdi asemel hindab rikutud kaupa süüaluse ettevõtte juhatuse liige? Kui palju suurem saaks olla huvide konflikt. Aga Sabos just niimoodi käib. Ja oi, kuidas mind sel suvel ärritavad nende pidevad uudiskirjad. Hea meelega lingiks siia ka nende kodulehekülge, aga tundub, et üle kümne poe omanikfirma ei ole pidanud sellist asja üldse vajalikuks. Selle asemel võite vast neile kontorisse külla minna. Samas, kui Sabo või Kronion Google'isse trükkida, leiate ridamisi lugusid sellest, kuidas Tarbijakaitse musta listi eesotsas oled firma juba aastaid kliente pügab. Mõned lood on nii uskumatud, et tekib tunne, et nägin neid unes. Aga on ilmsi.Tulles tagasi asja juurde, siis olen nüüdseks tõenäoliselt bensiini-, aja- ja närvikulu kokku võttes kingadest mitu korda suurema raha kaotanud, kuid asi oli juba põhimõttes. Sõbralik neitsik kassas lubas mul ka Tarbijakaitsesse pöörduda. Seda ma tegingi. Aga kahjuks tulutult. Huvitav, kas nad juba teadsid, milline konks neid kaitseb?
Tarbijakaitse võttis ka oma aja, et asju vaagida. Alles täna laekus minu postkasti nende otsus, mistõttu ka alles nüüd saan kogu loo teie ette tuua. Mitte, et ma ise sellest enam midagi võita loodaksin, aga ehk jääb mõni teist ilma ebameeldivast kogemusest Saboga.
Nimelt tegid nad uue järelpäringu Kronionile ja kuulsid seekord, et põhimõtteliselt olen ma ise loll, kes koperdab, lohistab, komistab ja kukub. Ja üleüldse on kingal kriimud ning teine king nende meelest jumala normis. Taustainfoks teile: olen praktiliselt igapäevane kontsakandja juba palju aastaid ning ei sahise ka sussid, kui mina liigun. See on täiesti esmakordne juhus, kui kingad kohe alt ära kuluvad. Ja minu meelest ei ole see mitte ühtegi pidi loomulik kulumine või minu kui kliendi süü. Panen teile mõne pildi vaatamiseks, kuid võite ka oma silmaga uudistama tulla. Saame ehk kõik targemaks normaalsuse koha pealt.Aga nüüd siis kõige parem pirn - kuigi paljud inimesed peavad hakkama saama igakuise lapsetoetusega, mis jääb kusagile 19 euro kanti ja millest poliitikute meelest on enam kui küll, siis Tarbijakaitse ei viitsi alla 20-eurose kaebusega isegi edasi tegeleda ja soovitasid mul huvi korral kohtusse pöörduda. 20 eurot võib tunduda küll väike number, aga krooni ajal sai ju 300 ühiku eest üsna vabalt midagi jala otsa. Mõelge niipidi. Ja ega see inflatsioon nüüd nii kiire ka olnud ei ole.
Kohtusse ma muidugi ei lähe. Aitab raha- ja närvikulust. Aga nüüd ma siis tean, et Sabol on kliendist savi ja abistavad institutsioonid, mis pidevalt reklaamivad võimalusi enda poole pöörduda, eksisteerivad vaid selleks, et nende töötajatel kusagil kella üheksast viieni soojas olla oleks.
Võib-olla olen praegu Tarbijakaitse vastu ebaõiglane. Võib-olla. Aga see oli üldse esimene kord, kui nende poole pöördusin abipalvega. Ja abi ei saanud üldse. Internet on viimane võimalus.
