eriti siis, kui olen ise kaine.
Täna õnnestus sõita koju koos perverdist naabrimehega, kes on juba tavaolekus ülimalt ebameeldib, aga täna oli ta veel sigalakku täis ja kui me olime linnas juba kokku põrganud, siis otseloomulikult pidime me kõrvuti istuma bussis ja ma ei oska siiani "ei" öelda ju.
Meie dialoog oli umbes selline, aga koos kordustega võttis ligi pool tundi, mille jooksul jõudsin mina nii kurjaks minna ja end nii räpaselt tundma hakata, et tormasin koju dushi alla:
Ära pane tähele, ma olen veidi purjus. Mee võib vahel ikka purjus olla.
Jah-jah. Ma ei saa sinsut eriti aru.
Aga ikkagi kuidas sul seal meesterindel on?
Kõik on hästi.
Ära valeta. Raudselt ei ole. Räägi siis...
Ma ei taha sellest pikemat rääkida. Kõik on ok.
Vahepeal rääkisime vist taas mehe õigusest purjus olla.
Siis kuulsin, kudias ta Lõuna-Eestis käis ja ikka kõvasti vaeva nägi selle purju jäämisega.
Seejärel kuulsin, et ta oli oma pruudist ilma jäänud ja mõe aja pärast sain selgust, et omal algatusel, kuigi tglt siiski läks naine eksi juurde tagasi.
Seejärel:
Aga kui sa oled hädas, siis ma võin sind alati aidata. Rahaga või nii...
Aitäh, aga ma ei ole hädas.
Ära valeta! Küsi julgelt. Sa oled selline sümpaatne neiu.
Ei, aitäh. Tegelikult ka ma suudan ise ka raha teenida.
Ära sa mõtle, et ma sind pärisorjana pidama hakkan.
Siis jälle mõned kordused...
Kuule! Aga kas sa ei taha mu pruudiks hakata?
Ei, aitäh!
Aga kuule... ma olen ju täitsa mees.
(khm khm) Ei taha su pruudiks hakata, aitäh.
No ma võin sind toetada ja...
Ei!
Seejärel ta märkas, et ma kannan kaasas kefiiripakki.
Kõigepealt ta kritiseeris seda kui piima.
Seejärel lubas kolme minuti mõtlemisaja järel öelda mulle, kuhu mu elu läheb, sest ma olen ju teel. Aga kõik ei ole. Ja et tema teab kõike.
Siis needis ta mu kefiiri ära. Lubas, et järgmised kolm päeva on mul kõht lahti kohe, kui seda puutun.
Et tema ikka oskab sitta keerata.
Miks sa peaksid mulle sitta keerama?
No ega sa pole mulle sõber olnud või midagi.
Urrrgh!
Aga kui sa oled hädas, siis sa ikka pöördu minu poole.
Kuule. Mul on ema ja isa ja kasuisa, kes mind vajadusel aitavad.
Ei aita nad midagi. Ainult mina aitan.
Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrgh!
Mina olen mees ja mis mina ütlen, see on.
Umbes nii see käis. Ma olen üsna kannatlik joodikutega, sest ma olen harjunud nendega, aga see viis küll kopsu üle maksa. Just, muidugi ma tahan hakata mingi pensionäri naisukeseks, sest keegi teine mind nagunii ei aita ja temaga on nii hea, mis sellest, et ta mulle sitta keerata vahel üritab, sest ma pole sõber ega midagi. Sellegipoolest sobib mind terve pooletunnise teekonna jagu jutuga oksele ajada. Ahjaa ta proovis ka põsemusi teha, aga vastu mu nägu õnneks päris tulla ei julgenud.
Täna õnnestus sõita koju koos perverdist naabrimehega, kes on juba tavaolekus ülimalt ebameeldib, aga täna oli ta veel sigalakku täis ja kui me olime linnas juba kokku põrganud, siis otseloomulikult pidime me kõrvuti istuma bussis ja ma ei oska siiani "ei" öelda ju.
Meie dialoog oli umbes selline, aga koos kordustega võttis ligi pool tundi, mille jooksul jõudsin mina nii kurjaks minna ja end nii räpaselt tundma hakata, et tormasin koju dushi alla:
Ära pane tähele, ma olen veidi purjus. Mee võib vahel ikka purjus olla.
Jah-jah. Ma ei saa sinsut eriti aru.
Aga ikkagi kuidas sul seal meesterindel on?
Kõik on hästi.
Ära valeta. Raudselt ei ole. Räägi siis...
Ma ei taha sellest pikemat rääkida. Kõik on ok.
Vahepeal rääkisime vist taas mehe õigusest purjus olla.
Siis kuulsin, kudias ta Lõuna-Eestis käis ja ikka kõvasti vaeva nägi selle purju jäämisega.
Seejärel kuulsin, et ta oli oma pruudist ilma jäänud ja mõe aja pärast sain selgust, et omal algatusel, kuigi tglt siiski läks naine eksi juurde tagasi.
Seejärel:
Aga kui sa oled hädas, siis ma võin sind alati aidata. Rahaga või nii...
Aitäh, aga ma ei ole hädas.
Ära valeta! Küsi julgelt. Sa oled selline sümpaatne neiu.
Ei, aitäh. Tegelikult ka ma suudan ise ka raha teenida.
Ära sa mõtle, et ma sind pärisorjana pidama hakkan.
Siis jälle mõned kordused...
Kuule! Aga kas sa ei taha mu pruudiks hakata?
Ei, aitäh!
Aga kuule... ma olen ju täitsa mees.
(khm khm) Ei taha su pruudiks hakata, aitäh.
No ma võin sind toetada ja...
Ei!
Seejärel ta märkas, et ma kannan kaasas kefiiripakki.
Kõigepealt ta kritiseeris seda kui piima.
Seejärel lubas kolme minuti mõtlemisaja järel öelda mulle, kuhu mu elu läheb, sest ma olen ju teel. Aga kõik ei ole. Ja et tema teab kõike.
Siis needis ta mu kefiiri ära. Lubas, et järgmised kolm päeva on mul kõht lahti kohe, kui seda puutun.
Et tema ikka oskab sitta keerata.
Miks sa peaksid mulle sitta keerama?
No ega sa pole mulle sõber olnud või midagi.
Urrrgh!
Aga kui sa oled hädas, siis sa ikka pöördu minu poole.
Kuule. Mul on ema ja isa ja kasuisa, kes mind vajadusel aitavad.
Ei aita nad midagi. Ainult mina aitan.
Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrgh!
Mina olen mees ja mis mina ütlen, see on.
Umbes nii see käis. Ma olen üsna kannatlik joodikutega, sest ma olen harjunud nendega, aga see viis küll kopsu üle maksa. Just, muidugi ma tahan hakata mingi pensionäri naisukeseks, sest keegi teine mind nagunii ei aita ja temaga on nii hea, mis sellest, et ta mulle sitta keerata vahel üritab, sest ma pole sõber ega midagi. Sellegipoolest sobib mind terve pooletunnise teekonna jagu jutuga oksele ajada. Ahjaa ta proovis ka põsemusi teha, aga vastu mu nägu õnneks päris tulla ei julgenud.