Mu võtmekimp on nii kerge, sest juba paar nädalat on seal poole vähem võtmeid. Ja mu öökapi peal on ikka veel pildid "meist". Ma ei oska nendega midagi teha ja hakkan aru saama, kuidas Katsil nii kaua seisis pilt eksiga samamoodi kapi peal. Isegi siis veel, kui elus oli juba uus mees. Ja ma vist peaksin minema oma asjade järgi koju, mis ei ole enam minu kodu mitte üheski mõttes. Nii palju on veel neid minu jaoks imelikke asju, mis kaasnevad kahe inimese lahutamisega või lahku minemisega. Teeb hetkel sama välja.
Aga muidu, tahaks rääkida oma parimale sõbrannale oma päevast, aga enam ei julge, sest on suur tõenäosus, et ta solvub jälle ja seekord on tal seda lihtsam peita, mis tähendab, et negatiivsed tunded hakkaksid jälle kuhjuma.
Aga homme näen vist isa, ehk saan ka vanaemale lõpuks oma pildid ära viia ja äkki julgen ka isale rääkida oma lubadusest anda intervjuu Nipiraamatule? Vist peaks. Eriti, kuna see puudutab teda. Aga ma mõtlesin välja, kuidas talle seda serveerida. Mitte, et see mind pingelises olukorras aitaks või nii... Loodetavasti talle sobib.
Aga muidu, tahaks rääkida oma parimale sõbrannale oma päevast, aga enam ei julge, sest on suur tõenäosus, et ta solvub jälle ja seekord on tal seda lihtsam peita, mis tähendab, et negatiivsed tunded hakkaksid jälle kuhjuma.
Aga homme näen vist isa, ehk saan ka vanaemale lõpuks oma pildid ära viia ja äkki julgen ka isale rääkida oma lubadusest anda intervjuu Nipiraamatule? Vist peaks. Eriti, kuna see puudutab teda. Aga ma mõtlesin välja, kuidas talle seda serveerida. Mitte, et see mind pingelises olukorras aitaks või nii... Loodetavasti talle sobib.
2 kommentaari:
Kas jutt on naistelehe nipiraamatust? sel juhul jezz, pliiz :)
See üks väheseid kuukirju, mida lausa mõnuga loen :)
Jah, aga eks näis, kas sellest tuleb midagi välja. Tore ju oleks, ütleb edev mina:D
Postita kommentaar