Täna oli siis see irooniline päev, kui käisin pulmas tööl. Iroonia seisneb ka selles, et täna oleks olnud taas meie-päev, üks aasta. Aga ei ole. Ise otsustasin nii.
Igatahes, kokkuvõttes oli tore ja läks hästi ning ma veendun aina rohkem, et uute seltskonda tuleb sulanduda orgaaniliselt, mitte kohe kellelegi peale lennata. Algul oli küll hirm, et ma ei saagi lastega kontakti, sest kuidagi juhtus nii, et paljud olid tulemata jätnud ja just minu lauast. Teine laud aga oli ääreni lapsi täis. Ja siis ma istusingi tükk aega üksi pikas lauas. Tundus üsna lootusetu olukord, aga siis meelitasin enda kõrvale paar pisikest. Kommitädi olen:D Tegelikult mitte. Mitte üheski mõttes. Aga kui juba nendega kontakti saavutasin, läks ka teistega lihtsamalt ja suutsime oma kavast kinni pidada peaaegu sajaprotsendiliselt.
Aga mõne asja puhul oleks tahtnud ikka öelda, et kui järgmine kord abiellud, siis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar