Ma ei saa hetkel isast aru.
Kuidas ta saab korraga muretseda, et mida küll temast kirjutatakse tungivalt nõuda võimalust artiklit lugeda ning toimetada ja samal ajal süüdimatult nagu väike laps ajalehe fotograafile kõigist minevikusaladustest pajatada?
Kas ta ise ei näe vastuolu?
Kusjuures mina ei ole kunagi siia kirjutanud ega rääkinud ka kaugeltki nii palju ajakirjanikule meie loo jaoks. Aga eks varsti näeb, mis sellest välja tuli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar