Paar päeva hiljem aga saatis see sõber mulle sõnumi, et mul olevat olnud maailmatuma seksikas pesu ja keep up the good work.
Normaalse naisena muidugi vihastasin ja kuna ma ei ole selline tummfilmi tüüpi naine, siis informeerisin teda ka, kui nõme ja seksistlik tema märkus oli. Eriti kuna tegu pole minu boyfriendi ega millegi sellepoolsegagi ja et ma ei vali pesu tema rõõmustamiseks. Seega pole tal õigust ka mulle tulevikuks instruktsioone pesuvalikul anda. Ka siis kui see korraks mõnes asendis piilub.
Sõbra enesekaitseargument oli, et kui me oleme sõbrad, siis ma peaksin tema naljasoont ja kommentaare aktsepteerima, aga lõpuks siiski tõmbas tagasi. Kusjuures tegu on üsna uue tuttavaga, kellega alles sõpruse poole liigume.
Aeg läks edasi. Eile saime taas kokku. Olles juba mõnda aega koos veetnud ja hakates koju sättima, pidas ta vajalikuks teema taas jutuks võtta. Suur viga!
Sõber selgitas, et vägivald on parem lahendus kui selgitus ja soovitas järgmisel korral oodata ära, mil taas kokku saame ja teda lüüa. Ma ütlesin, et pole minu stiil. Ta, et ei peagi väga kõvasti lööma.
Sel korral oli ta julguse kokku võtnud ja küsinud, kas mul on boyfriend. Vastasin ühe sõnaga. Nüüd aga, kui meie "tüli" uuesti jutuks tuli, ütles ta, et aga mul ju pole boyfriendi ja seega ei tohiks tema kommentaaridest ikka probleemi olla. Sest vallalise naise seksobjektiks taandamine on ju okei. Mis siis, et meie vahel pole mitte kõige vähematki romantilist. Sain jälle pahaseks. Üllatuslikult vist.
Järgmine kaitseargument oli kultuuri ja interpretatsiooni kohta. Ja ta jäi endale kindlaks, et tema lähis-ida koduriigis on samasugune käitumine osaga tüdrukutest okei. Ma millegipärast arvan et kui üldse, siis murdosaga. Pigem aga oleme meie siin üsna vabameelsed ja nalja mõistvad.
Siis sain teada, et ma olevat tõsine tüdruk ja ühtlasi, et tal on veel kõvasti minu kohta õppida. Ma vahel ei viitsi klouni mängida, aga huumorisoone puudumises mind küll süüdistada ei saa. Samuti meeldib mulle flirtida. Aga ma tahan ise otsustada, millal ja kellega. Ja mingi uue sõbra käsk pesuvalimiseks küll minu südant ega jalgu pehmeks ei tee.
Kas teiega juhtub ka alatihti selliseid asju?
