Olen nüüd taas kohas, kus loen päevi tööle naasmiseni. Kerge hirmuga. Mitte tahtes. Kusjuures Triibuga olin ma samaks vanuseks juba jupp aega tööl käinud. Seekord aga pole ma ikka valmis. Mitte, et ma siis seda rohkem oodanuks, aga nüüd tundub see kuidagi eriti lõplik, et nüüd ja edaspidi ongi ainult töö-töö-töö ja ei kunagi enam beebimulli. Vähemalt praeguse plaani kohaselt.
Märtsi alguses sain ma ebameeldiva üllatuse. Mul on uus ülemus ja me pidime temaga kohtuma. Ta valis päeva, mil mu asendaja ka kontoris olema pidi. Igati loogiline siis ju kõik koos kohtuda. Planeeritud kohtumisele eelneva tööpäeva õhtul aga sain täpsustama sõnumi, kus nii muuseas mainiti, et kas ma tahan tulla samal päeval ka oma asendaja äramineku istumisele. Et siis jah. Mu nägu oli vist üks suur küsimärk, sest mismõttes ma kuulen sellest, et mu asendaja ära läheb nii viimasel hetkel? See ei olnud päeva pealt äraminek. Miks nad keegi mind sellest varem ei informeerinud ega uurinud, kas ma ehk tahaksin varem tagasi tulla? Ja miks ta ära läheb? Kas mind üldse ootab enam ees töökoht? Paljusid mu kolleege ju enam mitte. Poleks võimatu. Igatahes, selgus, et mu välismaalasest uus ülemus lihtsalt a)unustas!!! mind informeerida ja b)ei oleks julgenud minuga tagasituleku plaanide osas läbi rääkida, sest ta on siin riigis uus ega tahtnud mingeid vanemapuhkuse reegleid rikkuda. Mu asendajal oli piinlik, sest tema sõnul oli neil kokkulepe, et ülemus informeerib mind tema uutest plaanidest. Töökoht peaks siiski alles olema, aga kaks kuud ei saa seal kedagi olema ja handover kestis 45 minutit. Ma ei eelda viiekuust handoverit nagu eelmisel korral ja ma olen ennegi kohe ujuma pidanud, aga ikkagi on kõhe. Ka sellepärast, et kui seal tõesti kaks kuud kedagi pole ja samas on mitu uut inimest palgatud sarnastesse rollidesse, siis võib juhtuda kaks asja. Esiteks, nähakse, mis kõik puudu jääb. Või teiseks - ei tuntagi enam puudust. Mitte, et ma nii väga sinna tagasi minna tahaksin. Enne oli see vähemalt mu kodust kiviga visata ja mugav väikeste laste vanemana. Nüüd pole enam seda eelistki.
Mu asendaja aga paistab jätvat mulle suured kingad täita ja see muudab mu veidi ebakindlaks. Või noh... ebakindlamaks. Ma arvasin alati, et kolmekümnendates on karjääri kõige lihtsam teha ja siin ma siis nüüd olen - kolmekümnendate keskel ja ei tunne, et ma väga kuhugi poole liiguksin. Ei tunne, et oleks järsku sadu tööpakkumisi, aga ega ma pole suutnud end ka kokku võtta, et otsida. Ei tunne ka, et praeguses töökohas väga mõnus või kuhugi kolimata kasvada oleks. On põnevaid ülesandeid, aga ka nii palju, mis mind vastukarva hõõrub ja noh, uue ülemuse esmamuljest kirjutasin juba üleval. Mul on tunne, et minult aina oodatakse ja nõutakse, aga vastu saan vähem. Tüüpiline ca kaheprotsendine palgatõus, aga ei edutamisi. Isegi ei ühtegi koolitust samas, kui meil on selgelt tööl inimesi, kes oma ametiteks ei kvalifitseeru ja mina siin pean neid õpetama ja juhendama. Mitte, et nad seda alati tahaksid. Alates minu ettevõttega liitumisest on sealt lahkunud minu ülemus, minu asendusülemus, minu ülemuse ülemus, minu teine ülemuse ülemus ja ka tema ülemus. Kõik toredad inimesed ja erinevatel põhjustel. Lisaks veel pea kõigi piirkonna riikide tippjuhid. Mõnes riigis korduvalt. Kas ei tee mitte kõhedaks? Meie väikesest tiimist jääme ka vist alles ainult mina ja üks kolleeg veel. Mu pea käib ringi kõigile viimase aasta muutustele mõeldes.
Aga jah, seekord tundus, et suutsime leida mulle toreda inimese asendajaks. Ma alguses olin üsna skeptiline, sest tema cv tundus paras mull, aga ta on minust vanem ja kogenenud, kohalik ja oskab käituda diplomaatiliselt. Mul on hea meel, et ta leidis selle ajaga töölt sõpru ja fänne, aga ka veidi hirm, et mida minult nüüd oodatakse. Eriti, kuna ma tean nii vähe vahepeal toimunust. Aga üks samm korraga. Üks hingetõmme korraga. Ehk on aeg ka oma cv siiski korda teha!?
Kas keegi veel tunneb, et on võimatu olla kursis kõigega oma erialal ja olenemata sellest, et selgelt ollakse oma teadmiste poolest paljudest teistest ees, ei piisa sellest? Et ikka otsitakse kokk-kondiiter-keevitajaid?
