Tere, putukas!
Sa oled korraga nii suur ja nii väike, nii sina ise kui ka sinu värskeim versioon. Mul on nii raske aru saada, et sa oled nüüd sama vana, kui su vend oli siis, kui sa sündisid. Sa tundud ikka veel nii pisike ja samas oled sa nii iseseisev ja nõuad iseseisvust. Täna näiteks tahtsid sa veel süüa. Ma saatsin su kööki, eeldades, et ju sa sööd lauale jäänud jääke, aga järgmisel hetkel olid sa vedanud oma tooli pliidi äärde, oma kausi ka sinna ja kühveldasid kulbiga suurest potist makarone oma kaussi. Ka lihapallid said sa ise kätte. See on nii lahe.
Sa oled ka parajalt kange ega luba meil enda eest asju ära teha. Kui sina tahad tuld kustutada ja mina jõuan ette, siis sa protesteerid, paned tule uuesti põlema ja siis kustutad ise. Kui tahad juua ja ma püüan su elu lihtsamaks teha pudelit avades, siis kordub sama muster. Kui kiirustad pissile ja ma teen potikaane sinu eest lahti, siis järsku ei ole sul üldse enam kiire, sest sa leiad aega kaas uuesti kinni panna ja avada.
Samas oled sa jätkuvalt väga hooliv, jagad oma asju, kallistad mind tihti ja võid mind lausa musiseerijatega üle külvata. Täna kuulsin ka esimest korda, kuidas sa issile minu eeskujul My love ütlesid.
Sa kõnnid vapralt ise lasteaeda või lohistad mõnda ratast järel, aga tagasi tahad süles tulla. Pikalt oli meil mamma hjälper mig periood ehk ainult mina tohtisin sind aidata, aga viimastel päevadel sobib issi ka taas õnneks.
Sa lähed lasteaeda rõõmuga ja justkui kinnitad vaid, et emme läheb kooli.
Sa armastad kääridega lõikamist. Meil on igal pool paberipuru ja hiljuti lasteaias tuunisid sa ka oma soengut veidi. Palun ära nii rohkem tee. Me oleme nii kaua oodanud, et sul sinna üldse midagi kasvaks.
Sa oled hakkanud nõudma kommi ja telefoni, aga armastad ka banaane ja mandariine hetkel ning lugemist.
Sulle meeldivad meie kahe seiklused ja sa oled väga mõnus kaaslane.
Me just täna arutasime, et kus on meie välja reklaamitud kohutav kahene, aga teda veel ei paista.
Praeguse hetke kõige suurem mure või pigem frustratsioon on potitrenn. Sa alustasid hästi ambitsioonikalt, soovides ise väga ruttu ka öömähkmest loobuda, aga see on ulme, kui palju pesu me pesema oleme pidanud. Kaks kuud potitamist on seljataga ja sul oli just esimene päev, mil sa läksid ja tulid lasteaiast samade riietega. Viimased nädal pluss on kuidagi eriti hull olnud, sest sul tuleb rohkem püksi kui potti ja nii üht kui teist. Vahel ajab päris kurjaks, kuigi ma tean, et see ei ole sinu suhtes aus ja alla anda ka ei taha. Riiete pesemine pole ka midagi hullu. Meil neid jagub. Aga kui teil juhtub õnnetusi voodisse, siis on juba tüütum kummilinu, patju ja tekke pesta. Kuna ka su vennal juhtub veel õnnetusi, siis mõni öö on päris hull ja kõige hullematel päevadel peame me kuidagimoodi leidma võimaluse all pesuruumis asju pesta, mis eeldab, et meil on aega ja masinad on vabad. Su issi on mu kangelane, sest minul ei ole koolis kohapeal käies kohe üldse seda aega.
Aga positiivset veel, sa oled jätkuvalt uudishimulik toitude suhtes ja valmis proovima päris paljut. Toorjuust on suur lemmik, aga sa küsid ka Brie'd ja täna hommikul säid sinihallitusjuustu ning küsisid juurde. Kalamari on ka jätkuvalt hitt. Liha läheb ja muna küsid sa viimasel ajal tihti. Ainult juurviljad võime me ise ära süüa. Väheste eranditega. Nt külmutatud herned sobivad. Mais alati. Tomat ja kurk ja marineeritud kurk vahelduva eduga. Ükskord sõid toorest zuccinit ka, aga rohkem pole näinud. Porgandit hekseldad ja sülitad.
Sa räägid nüüd päris palju ja lausetega. Ainult k-tähte veel ei tule. Samas vahel oled teiste seltskonnas vait kui sukk ja vaid imad endasse kõike. Mulle igatahes väga meeldib rohkem su mõtetest osa saada.
Armastan,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar