Kirjad Kahele Triibule 77

Tere, mu putukas!

Mu enam mitte nii pisi, aga kaissu mahud ikka.

Sul tuligi esimene hammas ära ja sa oled nii uhke selle üle. Iga päev vaatame, kuidas uus kasvab ka. Ja saime emaili, et sa oled esimesse kooli koha saanud, nii et see pull hakkab ka pihta, aga esialgu oleme veel ülbed, aga strateegilised ja lükkasime selle pakkumise aastaks edasi, sest see kool on meie vana kodu juures ja praegusele on lähemal ka asjalikke alternatiivne.

Ise oled sa aga nagu alati - vägedejuhataja.

Eile, kui ma sulle lasteaeda järgi tulin, rivistasid sa parasjagu kümmet rühmakaaslast kahte ritta, nooremad ette ja vanemad taha ja sina, hoides liikluskoonust kui ruuporit käes, dresseerisid neid üheskoos soovima palju õnne sünnipäevaks. Sünnipäev oli su heal sõbrannal, aga tema oli koju käinud. Teie harjutasite hoopis sinu jaanuaris tulevaks sünnipäevaks. Vahepeal sa kamandasid nad uue koha peale laua peale ja panid koonuse puudevahele nagu kaamera ning siis te kõik koos "tegite pilti".

Küsisin sul hiljem sel aastal esimest korda, keda sa sel korral sünnipäevale kutsuda tahad ja sina lugesid üles need lapsed, kes harjutanud olid. Puuduvad lähedased sõbrad aga listi ei mahtunud. Sa oled nii naljakas vahel ja ma veidi kadestan su loomulikke juhigeene.

Öösiti aga tuled ja poed sa ikka mulle võimalusel kaissu ja täna hommikul ei tahtnudki kaisust välja tulla.

Sa oled hakanud ka palju joonistama ja täitsa arusaadavad elukad ja esemed on su piltidel nüüd. Üleeile joonistasid sa elevandi ja kilpkonna ja dinosauruse ja liblika sõbranna kaardi peale ning nõudsid siis, et me aitaksime sul kirjutada, et Triibu tegi selle kaardi. Lihtsalt Triibult ei sobinud. Seejärel aga keeldusid sa oma ilusat kaarti ära kinkimast ja tegid mingi lihtsama asemele.

Nalja teed sa ka. Eile, kui su õel nina veidi verine oli, siis sa ütlesid talle, et ta ei tohi nina nokkida, sest kollid on ökad, aga veri on veel ökam.

Eile tegime me ka sel aastal esimest korda piparkooke ja te olete juba nii asjalikud. Mul polnudki pärast närvid krussis, sest te saate juba väga hästi aru juhendamisest ning ei jookse naljalt kuuma pliidi poole. Seega eile õhtusöögiks ja täna hommikusöögiks olidki teil piparkoogid.

Igatahes, kiire update tehtud.

Armastan sind!

Emme

Kirjad Konnapoegadele 2

Tere, mu putukad!

Ma lihtsalt pidin tulema siia ütlema, et ma ei ole valmis. Ärge kasvage nii kiiresti!

Muidugi on sellel kasvamisel ka plusse. Te olete palju iseseisvamad ja saate iseendaga paremini hakkama. Te mõlemad lausa ütlete meile vahel, et ärge tulge või ärge vaadake näiteks pissil käies. Samas teisel hetkel tahate te abi millegagi, mida juba ammu ise oskate ja teete. Või poete nii sügavale kaissu, et ma mingil hetkel pean oma voodist põgenema, et veidi liikumisruumi saada või asendit vahetada.

Eile aga tulid sa, Triibu, mu juurde, ise nii õnnelik, ja sosistasid, et su hammas loksub. Sinu esimene. Millegipärast mõjub see mulle nii tugevalt. Selge suure lapse tunnus. Paar nädalat tagasi käisime me ka esimesel kooli avatud uste päeval, sest vähem kui aasta pärast lähed sa ju kooli ja kui sa oleksid kaks nädalat vanem, siis oleksid juba selle aasta augustis läinud. Sina ei taha ja mina ei ole ka valmis, kuigi seda ma sinu kuuldes öelda ei saa. Välja näidata kuidagi teisiti ka mitte. Päevad on meil vahel pikad, aga aastad mööduvad ruttu. 

Ma just avastasin, et see on meil ju ka viimane aasta, kui saame ise oma päevade üle otsustada. Ei ole koolikohustust ega ebasobivale ajale sunnitud puhkuseid. Ma ju mäletan, kuidas ma ise lapsena vaheaegu ootasin, aga vanemana ei suuda veel välja mõelda seda logistikat, kuidas nii palju vabu päevi saada ja soovitatavalt koos kogu perega. Sel sügisel, kui ma tööl ei käi, on mul ju palju vaba aega, aga vähe raha ja ikka ei saa me neid päevi maksimaalselt ära kasutada. Huvitav, kas te kunagi tunnete puudust igasugustest tegemata jäänud seiklusparkidest jms. Loodetavasti ikka jõuame me ühel hetkel neid ka rohkem külastada. Lottemaal olete te igatahes juba püsikliendid. Rootsi omadest aga ei tea me midagi.

Ka Kõhutantsija muudkui kasvab. Paar päeva tagasi tahtsid sa üksi õue minna, aga su viie ja poolene vend hakkas alles sel suvel üksi aias mängimas käima ja sina oled alles kolm. Varsti kolm pool. Ma ei taha sinust ilma jääda ega ka vangi minna. Igatahes sel päeval sa küsisid venna käest, kas ta oleks sulle lapsehoidja ja tema ütles lahkelt jah. See oli nii tore ja armas, aga sellegipoolest ei saanud ma lubada teil kahekesi minna. See vastutus ei oleks venna suhtes aus. 

Meie lapsepõlves olid meil joodikutest naabrid, kelle umbes sama vanad lapsed olid õues üksi ja siis meie, paar aastat vanemad, hoidsime neil kohusetundlikult silma peal. Keegi ei käskinud peale oma südametunnistuse. Kui meil oleks aiaga piiratud eramaja, siis ma ehk lubaksin teid kahekesi õue natukeseks, aga mitte nii, et tänavale jooksmine on ainult kättevõtmise asi ja ka piiratud aias tahaksin teil silma peal hoida, et te mõnele halvale inimesele ette ei jääks.

Igatahes, täna hommikul sain teada, et Kõhutantsija kolib paari nädala pärast Triibuga ühte lasteaiarühma taas. Iseenesest on see tore, aga see tähendab, et mu kolmene läheb koolieelikute rühma ja seal on ju palju suuremad lapsed. Kusjuures minu pisike ei saa kõige väiksem seal enam olema. Mõned sõbrannad lähevad ka õnneks kaasa ja kõige vanem laps on su oma vend, kes on täielik liider ja saab sind vajadusel aidata ja kaitsta. Seal on ka hästi toredad õpetajad, aga väga palju lapsi ja mulle just meeldis, et sel aastal loodi keskmistele lastele oma grupp. Sina saad seal vähem kui kolm kuud olla, sest nii palju väikseid tuleb peale. Su vend oli peaaegu aasta vanem suurte laste gruppi kolides. Suures plaanis ei ole ju aasta midagi erilist, aga kui teil ongi turjal vaid paar aastat, siis võivad need vahed üsna drastilised olla. Loodetavasti muretseb mu ema süda asjatult ja sinu jaoks saab see suurte rühma kolimine tore olema.

Muidu aga olete te jätkuvalt mu lemmikinimesed, kelle isiksused aina rohkem välja kujunevad. Te väljendate enda tundeid aina rohkem vabatahtlikult. Nimelt Triibu armastab mind rohkem kui meie maja ja Kõhutantsija rohkem kui kakat, pissi ja puuksu. Meil on üksteise kaisus nii hea ja te olete nii naljakad. Täna Triibu seletas õele, kuidas lehed on rohelised, kui vihma ei saja ja kollased, kui sajab palju. Samuti oli Rootsi vanaisal siin sünnipäev ja teie otsustasite omaalgatuslikult otsida talle kodust midagi vana kingituseks. No muidugi. VANAisa ju :)

Kõhutantsija küsib ka tihti nüüd, millal me taas Eestisse läheme ja lõpuks on jõulupiletid taas ostetud, aga varem me vist küll ei jõua kahjuks.

Igatahes, sain mure ära kurdetud. Kallid olete!

Kirjad konnapoegadele

 Tere, mu kallid! 

Ma olen sel aastal nii kehv blogija olnud, et ma siis juba parem kirjutan teile mõlemale korraga. 

Nüüdseks olete te mõlemad kõvad keskmised. Ei ole meil siin enam beebisid ega pea me muretsema väga pisiasjade suhu toppimise eest. Samas Kõhutantsija, sina hoolitsed ikka selle eest, et ma oma jõu- ja ka aeroobse trenni kätte saaksin ja lased end üsna palju süles tassida. Triibut ma enam väga ei jaksa ega julge tassida. Kui sa ise ilusasti kinni hoiad, siis küll, aga kui te näiteks diivanil magama jääte, mida juhtub päris tihti, siis palun oma selja huvides issil su voodisse viia.

Teil on nii palju huvitavaid mõtteid ja tegevusi. Vahel koos, vahel eraldi. Kõhutantsija on ikka see, kes hea meelega jagab ja Triibu see, kes pigem suure Peetri rolli täidab, aga näiteks täna hommikul lubasid sa, Triibu, lausa oma algatusel õele ka mingi pärliplaadi lasteaias teha ja andsid ühe juba valmis olevatest talle. Sa pakkusid talle ka lahkelt mõnda veel, mis veidi katki olid läinud, öeldes, et ta võib need omale saada, sest sina ei taha neid. Asi seegi.

Kui te olete sõpradega koos, siis vastupidiselt loogikale, on meil tavaliselt lihtsam, sest siis te lihtsalt mängitegi mõnusasti üksteisega meil seljas elamise või pahanduse tegemise asemel. Samas aga on meil jätkuvalt tore koos seigelda, uusi asju avastada ja muidu mängida. Ma usaldan teid aina rohkem, sest te ei jookse enam nii, pea laiali otsas, ringi, et ma peaksin pidevalt kartma, et te end ära tapate. Samas eks neid hetki ikka on. Näiteks vahel kambavaimus on vaja minu eest ära joosta ja vahel ka üle tee.

Kuigi teile väga meeldib tavaliselt seigelda, siis kodust välja saamine on see, mis mulle halle karvu genereerib. Igal hommikul on sõda ja Triibu, sina vist ei lähekski kunagi kodust ära, kui sul see valik oleks. Kõhutantsija, sina aga oled alati valmis kaasa tulema minuga, sest ma olen jätkuvalt su lemmik inimene ja see on nii tore. Te mõlemad aga vahel ütlete meie tülidest hoolimata, et armastate ainult mind. Ma muidugi loodan ja arvan, et te tegelikult ikka armastate teisi meie pere liikmeid ja oma vanavanemaid ka, aga ma saan aru, et te ju ei näe neid kõiki nii tihti ja eesti vanaisa nägugi ei tule enam meelde. See on olnud tema enda valik ja sellest on mul kahju, aga tema ju kaotab sellest ise kõige rohkem.

Igatahes, te olete juba päris iseseisvad. Triibu mängib nüüd lõpuks hea meelega vahel koduhoovis sõpradega ilma meieta või on mõnel sõbral külas omaette. Kõhutantsijat ei ole mina ise veel valmis üksi jätma, aga koos suure vennaga võib isegi mõelda. Hiljuti on paaril korral juhtunud ka nii, et te olete valinud kahekesi koju jäämise mõneks minutiks minuga koos asjade ajamise asemel. Ma siis muidugi turvan kodu ära ja pargin teid tavaliselt teleka ette, sest siis te ei liigu ega tee lollusi nii kergelt. See tähendab, et ma saan korraks naabermaja poodi lipata või autost asju tuua. Varsti ehk isegi sorteeritud prügi lähimasse prügipunkti viia. Millal te küll nii suureks saite?

Ma väga armastan ka teiega üks ühele aega. Näiteks, kui me voodis jutustame igasugustest asjadest Kõhutantsijaga ja sa pikad põnevad jutud maha räägid. Triibuga me küll kahjuks saame vähem sellist aega, aga see-eest saad sa issiga rohkem koos olla. Teie uus lemmikhobi on sulgpalli mängimine ja sa oled selles üllatavalt osav. Samas ka mitte. Kõik pallimängud on ju sinu teema. Isegi üks treener oli sind märganud ja kiitnud. Samas trenni jaoks oled sa veel liiga noor. See-eest aga oled sa saanud viimastel nädalatel proovida superkangelaste trenne - ma ei osanud sulle paremini selgitada, mida taekwondo ja karate tähendavad ja tundub, et mõlemad meeldisid sulle. Eriti jalaga poksikoti löömine. Esmapilgul tahtsid sa ka tagasi minna, aga tänaseks oled ümber mõelnud. Me ei sunni sind. Ei ole mõtet nii palju raha tuulde visata, kui sa ei taha minna ega naudi seda. Sul on veel palju aastaid aega igasuguseid asju katsetada ja oma lemmikud leida.

Suvi oli meil hästi mõnus. Veetsime taas kuu aega Eestis, käisime palju rannas ja hängisime sõpradega. Nii suur kontrast on selle aastaga, kui Kõhutantsija beebi oli ja Triibu oli pöörane kahene. Ma lihtsalt ei saanud teiega üksi randa minna, sest kartsin kohutavalt teist ilma jääda. Nüüd aga võime paljajalu koduuksest välja astuda ja jalutada ranna mängukatele või otse vette. Triibu ehk põrgatab korvpalli või lausa läheb mängib sellega väljakul üksi meist veidi eemal aga nähtaval ja te mõlemad naudite jalgupidi vees olemist, aga üleni märjaks tegite end vaid ühel korral, kuigi väga nautisite seda. Teil on ka kummalgi oma mereklaasi kogu ja Triibul on seal eriti hinnalisteks asjadeks veest välja tulnud telliskivide tükid.

Te olete tõelised eestlased, kes armastavad kohukest ja küüslauguleibu, aga ka rootsaslikult maksapasteeti ja verikäkki ning hapupiima krõbinatega ning kibuvitsa kisselli.

Triibu on hakanud vaidlema minuga eesti keele üle, et kuidas ikka üks või teine sõna käib ja millal. Ebareeglipärased sõnad on ikka rasked ja läbi ning otsas põhjustavad segadust, aga suures plaanis räägite te vabalt mõlemas keeles ja Triibu on hakanud ka inglise keelt purssima. Suve uus sõna oli davai vene keeles. Naabritüdruk, kellega te nüüd lähedaseks saanud olete ja pidevalt käest kinni ning üksteisel külas käite, räägib oma emaga viipekeelt ja õpetab seda ka sulle. Nii lahe on see keeltemix, kus me elame.

Triibu on nüüd lasteaias vist kõige vanem ja pooled su sõbrad läksid sel aastal juba kooli. Sina aga kooli minna ei taha, aga huvitud sellest, kuhu kooli sa lähed. Samas aga ei paista sa neid sõpru lasteaias igatsevat. Lihtsalt mängid rohkem teistega ja ikka on nii, et lasteaeda jõudes hüüavad kohe mitu häält su nime. Nüüd lihtsalt veidi teine seltskond.

Kõhutantsija hoiab veidi madalamat profiili, aga su bestikas on jätkuvalt Stella ja sa loetled veel mitmeid nimesid oma sõpradena. Õpetajaid ka. Hiljuti kutsuti esimest korda ka just sind külla mängima ja me teised vist pressisime end kutseta kaasa, nagu hiljem selgus, aga on tore, et sul on ka oma sõbrad nüüd ja kindlasti edaspidi saategi te vahel kumbgi lihtsalt oma sõpradega mängida ja huvidega tegeleda. Koos on ju tore, aga me kõik väärime ka oma aega. Sa oled jätkuvalt suur kaisukas, aga ka aina iseseisvam ja julgem ning osavam. 

Eile ronisid sa esimest korda vist köie toel päris järsust teest üles liumäe juurde. Ka potitrenniga on suured edusammud lõpuks ja sa armastad millegipärast õues pissimist. Püksi enam väga tihti ei tule õnneks, aga alati peavad mul siiski varuriided kaasas olema. Sa tahaksid ka proovida venna kombel superkangelaste trenne, aga kahjuks sul veel ei lubata. Niisiis pead leppima takistusradade, mängukate ja muu sellisega, aga ma luban, et kui sina oled viiene, siis saad sina ka juba rohkem asju teha.

Ma armastan teid mõlemaid pooleks ja olen nii tänulik, et te olemas olete.

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 39

Vau! Ma ei taibanudki, et ma nii ammu bloginud ei olnud. Päris naljakas oli nüüd üle lugeda, mida ma sulle üle poole aasta tagasi kirjutasin. Mõned asjad on samad, aga enamus on ammu ununenud. Seega kirjapanemisel on jätkuvalt suur väärtus.

Igatahes, sa said siin hiljuti kolmeaastaseks. Sa olid alates oma venna sünnipäevast seda oodanud ja muudkui uurinud, et millal ometi sinu sünnipäev tuleb ja väga raske on kaheaastasele selgeks teha, mida neli kuud tähendab. Lõpuks aga jõudis kätte see päev või õigemini periood, sest nagu ikka, oli meil mitu pidu kahes riigis.

Sa olid oodanud väga kakakooke, sest su vend sai sünnipäevaks neid ja lubasin sulle ka mingi versiooni teha, kui sa vähemalt nädal aega ilusasti potil käid. Jah, see potitrenni teekond on olnud ekstreemselt pikk ja nüüd kevadel hakkas paistma lõpuks tunneli otsast valgus ja umbes pooltel päevadel ei tule sa enam lasteaiast koti märgade riietega koju, aga siiski-siiski. Igatahes sünnipäevaks tegin sulle toorkreemikattega cupcake'e, millest osad olid pruunid ehk kakakoogid ja teised lumivalged, sest sa valisid peo teemaks Elsa ja Anna ja Olofi Frozenist. Nad on hetkel su suured lemmikud. Nemad ja ükssarvikud millegipärast. Cupcake'e aitasid sa hea meelega teha ja kaunistada, aga süüa kahjuks ei tahtnudki. Oli siis tegemiserõõm lihtsalt.

Kui aasta tagasi sain su vahel kleite kandma ainult väga erilistel puhkudel, siis nüüd oled sa oma algatusel täielik kleidi ja roosa fänn. Sa said jõuludeks omale mängu meigiasjad, mida sa armastad. Need ei anna mingit värvi välja, aga kõik näeb välja nagu päris ja sa oled ehmatanud päris mitmeid oma kärtspunase MAC'i tooteid meenutava huulepulgaga ning ahhetama pannud teisi oma oskusega, ripsmetuššiga ripsmeid kammida. Ilma peeglita. Mina küll ei oskaks. Taaskord see on vaid tühi tuub ja puhas hari, aga näeb nii tõepärane välja. Vahel aga jääb mänguasjadest väheks ja sa nõuad ikka minu päris meigiasju, aga issi saab siis täitsa pahaseks ja ega ma ka ei tahaks veel, et sa kosmeetikat kasutama hakkad. Sa oled ise ka nii ilus ning vahel näed vaeva ja värvid end üle kere vildikatega ära.

Lõpuks ometi on su juuksed ka kasvama hakanud. Mõnda aega rokkisid sa looduslikku mulletit, aga nüüd saan sulle korralikke prantsuse patse teha ja sa küsid tihti Elsa ja Anna patse, vastavalt siis ühte või kahte, ning näed nendega üliarmas välja.

Sa oled jätkuvalt hästi heatahtlik ja abivalmis, aga vahel tuleb sul ette ka tõeline krutskinägu ning testid piire ja hea ongi. Ega sa muidu vist oma venna seltskonnas ellu ei jääks. Samas te mängite nüüd juba üsna edukalt koos ka, mis annab meile issiga mõne minuti hingetõmbeaega. Eriti, kui teil on veel mõni laps külas. Ebaloogiline aga kuidagi on rohkemate lastega tihtipeale lihtsam. Seda küll aga mitte hommikuti, kui on kiire ja ma lähen närvi, sest ma ei taha teile kümme korda öelda sama asja - pane palun X selga/jalga. Peseme nüüd hambad ära. Sa ju tead, et iga päev peab. Jah, päiksekreemi ka, et päike ei hammustaks. Ei, nõgesekõrvetuse koht ei vaja plaastrit. Seda viimast küll vaid eile, aga plaastrifännid olete te mõlemad ja ostame neid nüüd hulgi, sest iga punane täpp vajab üht Bamse või Pokemoni või Mighty Pupsi plaastrit.

Sa oled ikka väga iseseisev ja vist üks vähestest mudilastest, kes ammu lõikab iseenda küüsi ja kusjuures üllatavalt edukalt. Samas meeldib sulle palju kaisutada ja musitada. Ükspäev, kui ma juba voodis pikutasin, tulid sa ja panid oma pea minu kõrvale ning hakkasid mulle lihtsalt pai tegema. See oli nii armas.

Viimase aastaga oled sa muutunud ka füüsiliselt palju osavamaks ja nüüd vurad juba üsna edukalt väikse jooksurattaga, hüppad palju ja ronid igal pool. Hiljuti avastasid enda jaoks ka suuremate liumägede võlu, mis on tore, aga mitte just ideaalne kombinatsioon alati koos potitrenniga. Ma usun, et sa arvad ära, mis hiljuti juhtus ja ei hakka seda siia lahti kirjutama.

Sulle meeldib vannis ja basseinis käia ning sa oleksid vist eelistanud ise venna asemel ujumistrennis käia. Ehk teeme sügisel proovi sinuga.

Ja sa räägid nüüd nii palju ning kasutad vahel 8-9 sõnalisi lauseid täis väljendeid nagu igaks juhuks, põnev, üllatus... Tunnen ennast su jutus tihti ära. Küsi mult kunagi. Olen parimad palad ka kirja pannud oma telefoni.

Sa said sünnipäevaks nukumaja, aga sellest sa eriti ei hooli. Ehk kunagi hiljem. Hetkel lubad sa ainult Stellal sellega mängida. Ta on üks sinu kolmest parimast sõbrast lasteaias ja sel aastal said sa ise valida, keda tahad oma peole kutsuda. Tegime neile koos kutsed ja sa kutsusid ka õpetaja Ida, kes kahjuks ei saanud tulla, aga väga hindas su kutset. Kingituseks said sa muidugi portsu Elsasid ja Annasid erinevates formaatides.

Oleme hakanud ka sulle taskuraha andma ja erinevalt su vennast paned sina üsna lahkelt ka annetustepurki raha. Ülejäänu eest saad ise valida, mida osta ja eelmisel nädalal oli sinu kord ka taararaha omale saada. Selle ning oma taskuraha eest ostsid sa ühe väikese beebi, kes joob ja siis käib potil. Ehk aitab see ka sinul potiga paremateks sõpradeks saada. Sa ju selgelt oskad seda ammu kasutada, aga sellegipoolest on see olnud vaevaline teekond ning mul enam ei olegi mingeid ootusi, millal see läbi peaks saama. Ükski ekspert ka ei anna mulle mingit tähtaega.

Kahjuks on sul ka üks tervisemure viimase aastaga tekkinud. Su nahk. Aina suurem osa su kehast on kare ja punane ning sügelev vahelduva eduga ja me ei tea, mis seda põhjustab. Saame vaid sümptomeid leevendada. Õnneks varsti saame ka lastearstiga sellest rääkida.

Muus plaanis oled sa eeskujulik kolmeaastane. Teised emmed on kandedad, sest sa oled enamasti hästi chill laps, kes saab paljuga ise hakkama, ei kakle ja aitab vabatahtlikult ka teisi. Lasteaiast tulevad ka koju ainult kiidusõnad ja su õpetajad on kangelased, et nad ka alla ei anna potitrenniga, mis nüüdseks juba 10 kuud kestnud. Kolme päevaga mähkmevabaks ei ole selgelt sinu teema. Aga kui see on suurim probleem sinuga, siis saad ise ka aru, et sa oled üks suurepärane väike inimene.

Kirjad Kahele Triibule 76

Tere, poja!

Sa oled juba peaaegu viieaastane ja ma pean taas vabandama, et sulle nii harva kirjutan siia, aga loodetavasti saad sa selle võrra rohkem minuga koos aega veeta.

Möödunud suvel õppisid sa siiski rattaga sõitma ja selleks läks vaja ainult laenatud suuremat ratast ning ühte vihmast ilma ja viit minutit õues. Sa olid nii õnnelik! Alguses pidime aitama sul kohalt minema saada iga kord, kui sa peatusid, aga järmisel päeval tahtsid sa minust kiiremini liikuda ja see oli piisav motivatsioon, et ise õppida startima. Mina muidugi sain kõvasti muretseda, sest sa suundusid tiheda liiklusega Paldiski maantee suunas ja ma isegi ei näinud sind enam.

Sa oled jätkuvalt Mr Popular. Kui me lasteaeda hilineme, siis su 3-4 lähimat sõpra juba ripuvad värava küljes sind oodates ning hüüavad su nime. Sina ise kõigi teredele isegi ei vasta, aga me töötame viisakuse kallal. Ühel su bestikatest tuleb varsti sünnipäevapidu, kuhu sa oled väga oodatud ja kuulsime, et ta tahtis printsessipidu, aga kuna sulle printsessid (ja millegipärast väidetavalt ka superkangelased hetkel ei meeldi), siis tuleb printsesside ja dinosauruste pidu. 

Sa otsid ka täiskavanutega kontakti ning omal moel hoolitsed oma väikeõe eest andes talle kaasa soovitusi, nagu stopp ütlemine, kui ta midagi ei taha. 

Te mängite juba päris ilusasti kahekesi koos. Või kutsute meid issiga korda-mööda kakajunniks vms. Või ehitate onni. Või viskate kõik padjad-tekid meie voodilt maha, et seal hüpata. Meil on üks selline mäng, kus ma teid voodisse pikali puhun, mis on hitt.

Me leiutasime hiljuti koos sinuga ka teise mängu, mis sulle väga meeldib - liim. See käib nii, et kui üks ütleb liim, siis teine liimub tema vastu. Iga kord, kui taas liim öeldakse, siis surutakse end rohkem üksteise vastu. Üks tõsine kalli-mäng on.

Sa oled hakanud ka rohkem Legodega mängima ja meie rõõmuks ise oma fantaasia põhjal ehitama. Üks päev ehitasid sa nii toreda jalgadega auto, sest rattaid vist ei olnud käepärast.

Sa teed lasteaias palju pärlikäevõrusid ja viimasel ajal ka pärlipilte. Järsku on teemaks Pokemonid, Minecraft ja transformerid, keda sa sünnipäevaks tahad, kuigi sa pole kunagi ühtegi nende multikat vms näinud.

Meil algas jõuluaeg ja sa oled väga tähelepanelik, jälgides, kuidas päkapikud meile sisse kolivad ja mida nad täpselt iga päev kaasa võtavad. Muidugi lisaks ka sussiteema. Sel aastal toovad nad sulle Legosid jupikaupa ja sul on vahel nii kiire, et hakkad kohe uutest tükkidest midagi ehitama selle asemel, et neid vanadega kokku panna nagu võiks.

Sa naudid lund ja meil on hetkel ideaalsed lumised talveilmad. Sellel aastal esimest korda. Sa hüppad hunnikust hunnikusse, lased liugu neis väikestes sõiduteelt ära lükatud mägedes ja vead oma kelku ringi. Ka mägesid sa ei karda ning hea meelega vead ka õde tema kelguga. Meile on muidugi korralik trenn teid mõlemaid vahepeal kelkudel vedada, sest õde keeldub jagamast sinuga.

Sa armastad jätkuvalt oma nõbu. Kõhutantsija niisamuti ja me käisime hiljuti kõik koos Eestis, mis oli teie jaoks hästi tore ja tema jaoks vist üsna väsitav, sest puhkust te talle ei anna. 

Meil on tekkinud ka mõnus reedeõhtune filmivaatamise traditsioon, mil me sööme snäkke ja kaisutame diivanil. Sel nädalal on sul eriti põnev, sest issi ostis sponaanselt telekamängud ja sina oled või sees, oodates, millal sa saad taas oma uut puuviljatetrist mängida. Eile aga olid sa kaua üleval ja vaatasid, mida issi mängib. Sa olid nii armas, küsides, miks kõik teised tegelased seal nii vihased on ja kus toredad tegelased on. Mulle küll väga ei meeldi, et sa issi mänge vahel näed, aga ma loodan, et issi jälgib lähemalt, mida sa näed. Sa oled küll juba uskumatult suur, aga siiski veel minu väike poja ja ma tahan kaitsta sind kõige halva eest.

Viimasel ajal harjutame sinuga ka lugemist. See läheb sul paremini siis, kui on lihtne ära arvata nt pildi allteksti, aga sa üllatasid mind näidates, et oskad ka kirjatähti hiljuti. 

Kiisudega olete te ka hetkel täitsa sõbrad ja oskate hoolivalt ringi käia. Minuga veidi vähem, aga võtan seda armastuse märgina, et te mul pidevalt otsas ronite ja võitlete, kes mulle sülle mähub. Teie meelest alati te mõlemad ei mahu, aga sa oled olnud vägagi kannatlik õega, kes on väiksem ja rohkem minuga. Ma siis püüan alati võimalusel ka sulle lähedust pakkuda nii palju, kui sa tahad. Ning räägin teile iga päev mitu korda, kui palju ma teid armastan. Ma tahan, et te selles kunagi kahtlema ei peaks.

Mulle meeldib, et sinuga saab juba arutada igasuguseid asju, aga püüan meeles pidada, et küsiksin sinult üle, kui kahtlen, kas sa ikka saad kõigest aru. Nt mõnest vanamoodsast sõnast.

Sa aga jätkuvalt tahad palju meiega koos mängida ning nõuad seda. Samuti ei taha sa kusagile ilma meieta jääda ja üllatud, et teised vahel tahavad. Ega ma samas kaeba ka, et teid nt hommikuti tavaliselt oma kaisust leian, kuigi ma viimasel ajal tihti ei märkagi, millal te sinna tulete. Hommikul lihtsalt loen tibusid kokku voodist :)

Kokkuvõtteks sa oled igati tubli ja tragi, parajalt kange, aga õpetajate hinnangul seltskondlik ja hooliv ning ka mõistlik. Sul ongi vaba voli end kodus vabamalt väljendada, sest see peabki olema sinu jaoks igati turvaline koht ja meie sinu isikud, kes küll vahel mõne asja peale pahandavad, aga sind alati armastavad.

Kallid!

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 38

Tere, putukas!

Sa oled korraga nii suur ja nii väike, nii sina ise kui ka sinu värskeim versioon. Mul on nii raske aru saada, et sa oled nüüd sama vana, kui su vend oli siis, kui sa sündisid. Sa tundud ikka veel nii pisike ja samas oled sa nii iseseisev ja nõuad iseseisvust. Täna näiteks tahtsid sa veel süüa. Ma saatsin su kööki, eeldades, et ju sa sööd lauale jäänud jääke, aga järgmisel hetkel olid sa vedanud oma tooli pliidi äärde, oma kausi ka sinna ja kühveldasid kulbiga suurest potist makarone oma kaussi. Ka lihapallid said sa ise kätte. See on nii lahe.

Sa oled ka parajalt kange ega luba meil enda eest asju ära teha. Kui sina tahad tuld kustutada ja mina jõuan ette, siis sa protesteerid, paned tule uuesti põlema ja siis kustutad ise. Kui tahad juua ja ma püüan su elu lihtsamaks teha pudelit avades, siis kordub sama muster. Kui kiirustad pissile ja ma teen potikaane sinu eest lahti, siis järsku ei ole sul üldse enam kiire, sest sa leiad aega kaas uuesti kinni panna ja avada.

Samas oled sa jätkuvalt väga hooliv, jagad oma asju, kallistad mind tihti ja võid mind lausa musiseerijatega üle külvata. Täna kuulsin ka esimest korda, kuidas sa issile minu eeskujul My love ütlesid.

Sa kõnnid vapralt ise lasteaeda või lohistad mõnda ratast järel, aga tagasi tahad süles tulla. Pikalt oli meil mamma hjälper mig periood ehk ainult mina tohtisin sind aidata, aga viimastel päevadel sobib issi ka taas õnneks.

Sa lähed lasteaeda rõõmuga ja justkui kinnitad vaid, et emme läheb kooli.

Sa armastad kääridega lõikamist. Meil on igal pool paberipuru ja hiljuti lasteaias tuunisid sa ka oma soengut veidi. Palun ära nii rohkem tee. Me oleme nii kaua oodanud, et sul sinna üldse midagi kasvaks.

Sa oled hakkanud nõudma kommi ja telefoni, aga armastad ka banaane ja mandariine hetkel ning lugemist.

Sulle meeldivad meie kahe seiklused ja sa oled väga mõnus kaaslane.

Me just täna arutasime, et kus on meie välja reklaamitud kohutav kahene, aga teda veel ei paista. 

Praeguse hetke kõige suurem mure või pigem frustratsioon on potitrenn. Sa alustasid hästi ambitsioonikalt, soovides ise väga ruttu ka öömähkmest loobuda, aga see on ulme, kui palju pesu me pesema oleme pidanud. Kaks kuud potitamist on seljataga ja sul oli just esimene päev, mil sa läksid ja tulid lasteaiast samade riietega. Viimased nädal pluss on kuidagi eriti hull olnud, sest sul tuleb rohkem püksi kui potti ja nii üht kui teist. Vahel ajab päris kurjaks, kuigi ma tean, et see ei ole sinu suhtes aus ja alla anda ka ei taha. Riiete pesemine pole ka midagi hullu. Meil neid jagub. Aga kui teil juhtub õnnetusi voodisse, siis on juba tüütum kummilinu, patju ja tekke pesta. Kuna ka su vennal juhtub veel õnnetusi, siis mõni öö on päris hull ja kõige hullematel päevadel peame me kuidagimoodi leidma võimaluse all pesuruumis asju pesta, mis eeldab, et meil on aega ja masinad on vabad. Su issi on mu kangelane, sest minul ei ole koolis kohapeal käies kohe üldse seda aega.

Aga positiivset veel, sa oled jätkuvalt uudishimulik toitude suhtes ja valmis proovima päris paljut. Toorjuust on suur lemmik, aga sa küsid ka Brie'd ja täna hommikul säid sinihallitusjuustu ning küsisid juurde. Kalamari on ka jätkuvalt hitt. Liha läheb ja muna küsid sa viimasel ajal tihti. Ainult juurviljad võime me ise ära süüa. Väheste eranditega. Nt külmutatud herned sobivad. Mais alati. Tomat ja kurk ja marineeritud kurk vahelduva eduga. Ükskord sõid toorest zuccinit ka, aga rohkem pole näinud. Porgandit hekseldad ja sülitad. 

Sa räägid nüüd päris palju ja lausetega. Ainult k-tähte veel ei tule. Samas vahel oled teiste seltskonnas vait kui sukk ja vaid imad endasse kõike. Mulle igatahes väga meeldib rohkem su mõtetest osa saada.

Armastan,

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 37

Vau! Ma ei suuda uskuda, et ma ei ole sulle tervelt kolm kuud kirjutanud. Ise arvasin, et ehk juulis ikka kirjutasin, aga täna siis kirjutan. Sa oled nii palju arenenud vahepeal. Viimased paar kuud oled sa olnud väga iseseisev, nautinud omaette maailma avastamist ja ka rohkem issiga tahtnud koos olla. Ka siis, kui mina olen lähedal ja ma usun, et me kõik rõõmustasime selle üle. Mitte, et ma ei tahaks ise sinu tähelepanu keskpunkt olla, aga see on nii tore, sest issi on nii rõõmus.

Sa räägid nüüd päris palju ja eristad selgelt kahte keelt ja kes mida räägib. Eesti mõjus muidugi eestikeelele hästi ja sul oli rõõm koos eesti sõpradega rohkem mängida ja hängida. Said harjutada batuudil hüppamist ja redelitest ronimist, ujumist ja mida kõike veel. Muidugi sai ka kõvasti kohupiima süüa ja vanaemaga aega koos veeta. Seekord jooksite te kohe vanaema kallistama. Ei mingit võõrastamist.

Sa oled hästi hooliv. Kui ma urisen vms, siis küsid kohe: mis juhtus? Kui kaupled endale välja midagi head, siis kohe küsid vennale ka. Kui keegi on õnnetu, siis sa kohe märkad ja püüad omamoodi lohutada. Samas oled sa ka tahtnud paljusid asju ise teha. Ilma abita. 

Aina rohkem märkame ka ulakust, kus sa, kaval helk silmis, teed midagi keelatut või siis laulad näiteks lorilaulu versiooni laste lambalaulust, kus politsei tuli ja pani suure peeru. Õnneks võõrad vist veel aru ei saa sinu sõnadest.

Viimased nädalad on olnud eriti intensiivsed, sest me otsustasime viimastel puhkusepäevadel ikkagi potitrenniga alustada. Sa ei näidanud ise üles mingit huvi ja kui proovisime sind potile suunata, pistsid karjuma ja viskasid end vibuks. Kui aga piss tuligi, siis hakkasid nutma hirmunult ja küsisid muudkui mähet. Samas oled sa kohe algusest peale nõudnud aluspükse ja sa oled ju hästi tähelepanelik. Näiteks potil käies on püksid põlvekõrgusel nagu emmel ega käi pahkluude juures nagu issile meeldib. 

Kui me üks päev aga õues olime ja ma unustasin poti kaasa võtta ning sul siis vajadus tekkis, siis proovisin sind oma kätel hoida, aga sina protesteerisid ja näitasid mulle, kuidas püsti pissitakse. Mind ajas see nii naerma, aga samas oli ka hästi loogiline, sest sul on ju suur vend, keda sa oled palju kõrvalt näinud. Muidugi sinu maailmas käibki õues pissimine nii. Esimesed nädalad oli pissi tulek sinu jaoks tihti tõeline üllatus, kuigi hirmust sai kiiresti rõõm ning kommi nõudmine. Komme saite te vennaga mõlemad siis, kui sul õnnestus potti midagi teha. Nii oli ka Triibu sinu suurim ergutaja. 

Nüüd tundub, et piss ise pole enam nii suur üllatus, aga päris tihti juhtub ikka õnnetusi ka. Samas paar päeva tagasi teatasid sa ise, et tahad öösel ka ilma mähkmeta magada. See on tähendanud meie jaoks, et pesumasin käib suht nonstop, aga me tahame sind julgustada jätkama, sest sinupoolne huvi on nii väärtuslik. Küll sa selle lõpuks käppa ka saad. Mina aga püüan rahulikuks jääda, kuigi mõni päev tagasi olin ma ikka üsna närvis, sest ma läksin kooli ja tol päeval oli meil vaja teha mingit tähtsat grupitööd ja sina olid veidi haige ning tahtsid hästi palju lähedust ning siis muuhulgas pissisid diivanile ja hiljem kallasid terve kotitäie litreid põrandale, et siis kohe nende peale pissida. No ei ole ideaalne kombo, aga samas andsidki mulle hea põhjuse kõik litrid ära visata.

Kuna mina olen uue elukorralduse tõttu stressis, aga ka teistmoodi rõõmsam, siis sina vist tunned seda ka ja oled olnud hästi kleepekas ning ma püüan anda sulle su soovitud lähedust, aga vahel on päris raske, sest ma peaks ja tahaks ka muid asju teha. Nüüd kuuleme tihti ka, kuidas sa ütled issile, et mamma hjälpa mig - emme aitab mind - ehk siis issi ei tohi. Su otsusekindlus on hästi armas ja ma väga loodan, et see on seeme, mis aitab sul läbi elu enda soovide eest seista, aga anna mulle palun veidi hingetõmbeaega ka. Sa ju tead, et su issi on hästi äge.

Hetkel te läksitegi issi ja vennaga dinosauruseid vaatama ja mina olen kodus, sest mu plaan jäi viimasel hetkel ära, mis andis võimaluse siia kirjutada.

Tea, et armastan sind väga-väga-väga!

Emme

Tööotsimine on nõme

Sel aastal ma vist esimest korda elus ei oodanud suve ja ma armastan suve! Nimelt minu talv lõppes arenguvestluse, positiivse tagasiside ja rootsilikult marginaalse palgatõusuga ning plaanidega vaadata üle mu roll ja minu kevad algas koondamisega kuskil kümme päeva hiljem. Vol 2 minu jaoks. Ma seekord juba teadsin, mida oodata ja tahtsin vaimselt valmis olla, et see mind nii palju ei murraks. Samas mõni päev murrab ikka väga. See on ka põhjus, miks ma suve ei oodanud, sest alates juulist ma olengi töötu. 35 ehk parimais aastais ja valmis karjääriredelil tõusmiseks, aga selle asemel hetkel nullpunktis tagasi. 

Minu jaoks on minu töö alati olnud oluline eneseteostuse vorm ja ma panen väga palju endast töösse. Ma ju mõistusega tean, et see on õnne ja aja küsimus, kui ma enda poolt asju hästi teen, aga emotsionaalselt on ikka väga raske. Päevad läksid aina pikemaks ja see hirmus tähtaeg tuli aina lähemale. Ma küll lootsin, et seekord leian uue töö kiiremini ja mul on olnud meeldivalt palju intervjuusid, aga ometi olen ma ikka veel siin - ei kusagil. Samas inimesed, keda mina nullist õpetanud olen ja kellel on veel pikk tee minna - mitte, et ma end mingiks arenguruumita geeniuseks peaks - teevad muudkui karjääris edusamme. Kui nad on toredad inimesed, siis mul on selle üle ka hea meel, aga hetkeseisus olles on LinkedIn pigem see koht, kus teiste head uudised tuju alla viivad. 

Ehk siis tööotsimine on nõme ja ma nii-nii väga tahaksin, et ma saaksin avalikult koos nimedega rääkida, kui nõme ilma, et see mulle kätte ei maksaks, aga seda luksust vist ei ole, sest aususe eest saab korporatiivmaailmas tihti karistada. Isegi, kui tuginen faktidel, siis teistel firmadel võib ju tekkida hirm, et aga äkki ma löön nende nõrkused ka avalikult letti. Ja nii see spiraal jätkub, kus suured ja respekteeritud ettevõtted pääsevad igasugusest jamast puhta nahaga, sest keegi lihtsalt ei julge midagi rääkida nõrgemalt positsioonilt.

Teisest küljest mulle on alati värbamine väga huvitav tundunud. Kogu see protsess ja sinna juurde kuuluv kommunikatsioon. Hästi kirjutatud töökuulutused ning läbimõeldud hüved. Halloo tasustatud reisi ja majutusega võimalus kuu aega kus iganes töötada ja boo pinksilaud kontoris. Nagu tegelikult ka, kui see on väärt eraldi väljatoomist, siis teil pole vist eriti midagi pakkuda. 

Vahel leian ka pärleid nagu ettevõte, kes saatis mulle koos intervjuu kutsega ka portsu dokumente, et saaksin ettevõtte tegevustest ja väärtustest parema pildi ette ja ka juhise, mida nad intervjuul ootavad. Nii äge. Muidugi ma teen alati ise ka piisavalt kodutööd, aga see intervjuu asi oli väga hea näiteks.

Üks teine suur firma jälle avaldas mulle muljet sellega, et saatis mulle aegsasti teate, et nad siiski liiguvad edasi teiste kandidaatidega, aga lisaks üsna tavapärasele, let's keep doors open for future opportunities'ile andsid nad mulle tasuta ligipääsu mingile keskkonnale, kust saan abi enda kui tööotsija šanside parandamiseks läbi CV, kaaskirja ja intervjuu parandamise. Ma ei ole veel jõudnud vaadata, mis seal siis täpsemalt on, aga minu meelest nii äge initsiatiiv, mis loob khoe mulje, et minust kui inimesest hoolitakse ja minusse ollakse nõus panustama.

Kummalisi variante on muidugi ka. Näiteks suured firmad, kelle kandideerimisvormid ei tööta hästi või siis nõuavad kohustuslikus korras praeguse töökoha palganumbrit. See tundub lausa potentsiaalselt illegaalsena ja vähemalt imeliku turuuuringuna, kus kandidaadil pole midagi võita.

Naljakas oli ka see, kuidas üks suur just värbamisele ja employer brandingule keskenduv ettevõte kirjeldas kandideerimislehel, kuidas nad ei vaata üldse isikuinfot enne, kui on hinnatud oskusi ja kogemusi, et vältida diskrimineerimist, aga siis keset seda lehte tuli ootamatult ülesanne lisada video, mis kirjeldab, miks nad just sind peaksid valima. Et nagu, kas nad siis seda ei vaata enne, kui esimese sõela läbid? Lisaks oli seal kirjas, et tavaliselt vastavad nad kolme päeva jooksul, mis on hästi tore taas kommunikatsiooni seisukohast, aga ma olen nüüd küll vähemalt kaks nädalat tagasisidet oodanud. Oleks nad kohe öelnud, et suvel läheb kauem, oleks ju ootused ja tegelikkus vähem kreenis.

Siis üks markantsem juhus oli veel, kus kandideerisin ja liitusin ka selle ettevõtte konktaktidevõrguga, et nad saaksid minuga kontakteeruda ja teiste potentsiaalselt sobivate rollide osas ja siis nad kutsusid mind taas kandideerima samasse rolli. Süsteem aga ei lasegi mitu korda kandideerida tihti ja mingit tagasisidet ma saanud ei olnud. Samas see ju omamoodi oli ka tagasiside, et mina neile ju tegelikult ei meeldinud. Vähemalt paberil. Miks siis kutsuda mind uuesti kandideerima!?

Nüüd aga tõsisemad juhud, mis mind juba pikalt närvi ja isegi nutma on ajanud. Üks ettevõte, mis polnud midagi eriti seksikat, aga roll tundus huvitav, jättis esialgu väga hea mulje. Läbisin intervjuu nende personalitöötajaga ja tegin ära ka nende soovitud testid. Seejärel oli kord tulevase potentsiaalse ülemusega vestelda ja see läks ka väga hästi, kuigi selgus, et tema ootused ei olnud eriti realistlikud välja reklaamitud rolli tarbeks. Ometi inimestena klappisime ja ta ise veel rõhutas ka, et mina talle meeldin ja ta usub ka, et kõik on õpitav, aga pidi veidi mõtlema, et mida neil ikkagi täpsemalt vaja on. Noh, ta vist mõtleb siiani. Igatahes olen poolteist kuud sealt nüüd vastust oodanud. Alguses sportlikust huvist. Hiljem oli selge, et nad ikka vist tahavad midagi muud. Millest ma aga aru ei saa, on see, et inimene jäetaksegi pärast mitut intervjuud ja teste teadmatusse. Nagu väärtusetu prügi. Ei ole ju nii raske saata üht emaili, et öelda, et seekord nad ikkagi otsustasid kellegi muu kasuks. Aga tundub, et on.

Juhtum kaks. Roll tundus hästi huvitav ja firma suur ja võimalusterohke. Nende enda karjäärileht oli ka väga motiveeriv. Konks oli, et tegu oli vaid aastase vanemapuhkuse asendajaga. Samas värbaja küsis mult veel ekstra üle kohe, et kas olen siiski huvitatud, kas mulle sobib nende hübriidmudel ja kas meie palgasoovid matchivad. Järgmisena läbisin esimese intervjuu praegu selles rollis olija ja tema ülemusega, mis läks hästi, sest järgmisena sain infot, et nad ootavad mult ühte case study lahendamist ja selle presenteerimist järgmisel intervjuul. See oli hästi huvitav ja esmapilgul tundus ka hoomamatu. Eriti, kuna brief oli kaks lauset ja kõike muud pidin ise uurima ning siis selle ampsusuuruseks presentatsiooniks kokku pakkima. Veetsin selle kallal vähemalt kaheksa töötundi oma ajast. Presentatsioon läks ka minu meelest hästi. Nad olid huvitatud rohkema kuulmisest ja üsna kohe sai selgeks, et nad panid mu päris tööd tasuta tegema ehk tegu polnud mingi teoreetilise olukorraga. Nemad tegid märkmeid ja isegi ütlesid, et plaanivad mu ideid rakendada. Kohtumise lõpus jagati infot, et otsuse langetavad nad nädala jooksul ja kuskil seal tuleb vast ka üks pisike kohtumine tippjuhiga. Nädal läks mööda. Vaikus. Kui ise ühendust võtsin, kuulsin, et läheb veel 1-2 nädalat. Samas märkasin, et kuulutust LinkedInis värskendati päev pärast minu intervjuud. Arvatavasti oli neil paar tükki veel umbes samal ajal. Ehk siis halb märk. Kui kuulsin, kuidas ilma rohkema infota protsessi pikendati nädalaid, oli selge, et mind nad hea meelega ei valiks ja nad alustasid taas algusest. Vahepeal vahetasime veel paar kirja. Nad ise palusid teavitada, kui ma mõne teise protsessiga peaksin jõudma lõpulähistele ja nii ka juhtus. Sellele kirjale aga pole siiani vastatud. Möödunud on veel kümmekond päeva ehk terve kuu intervjuust. Mu hing kisab selle ebaõigluse peale. Ma sain küll selle case'iga selgemaks, mida see roll kujutaks ja ka, et ma sobiksin sellesse ning neil oleks minust abi, aga suurem õppetund oli, et enam kunagi ei taha ma teha kellelegi nii palju tasuta tööd. Ma ei tea, kas nad ei osanud ise ka hinnata, kui suured ülesanded nad meile andsid või milles asi. Nüüd on juuli ja inimesed ehk puhkavad, aga kandidaatide teadmatusse jätmine ei ole mitte kunagi okei.

Kolmas juhtum. Vastasin kõigile nende soovidele. Ka neile, mida ei nõutud, aga loetleti kui kasuks tulevaid. Sain kutse digiintervjuuks, kus oli vaid pealkirjas, mis firma ja roll ja ei ühtegi sõna rohkem. Muide, hiljem selgus, et ega see rolli nimi ei vastanudki päris tegelikkusele. Ei teret. Ei tutvustust. Ei uurimist, kas see aeg või millised üldse mulle sobiks. Täielik võimupositsiooni ärakasutamine. Kõik, kellele rääkisin sellest, olid sama imestunud kui mina. Kirjutasin talle vastu, et meelitav, aga aeg ei sobi. Isegi sellele ta ei vastanud rohkem kui saatis uue aja. Otsustasin siiski aktseteerida, sest see aeg sobis ja ma tahtsin näha seda värbajat, aga me ei kohtunudki. Ainult tulevane ülemus osales. Tema tundus tore, aga järgmine üllatus oli see, et kuigi tegu on rahvusvahelise firmaga, kus korporatiivkeel on inglise keel ja kuskil polnud rootsi keele nõuet mainitud, tahtis ta intervjuud rootsi keeles teha. See polnud mul enam esimene kord ja saime siiski ilusasti hakkama. Järgmisena kirjutas see värbaja mulle esimest korda paar sõna ja uuris, millal mulle sobiks rääkida nende ühe tippjuhiga. See juhtus varem, kui teadsin tagasisidet oodata ja tundus paljulubav. Kiri tuli hilisel pärastlõunal ja ma ei märganudki seda kohe. Kui märkasin, siis oli muud tegemist. Õhtul pool üksteist aga sain talt juba konkreetse ajaga kutse või isegi mitu identset ja siis ka tekstisõnumi. Ma panin parasjagu last magama pimedas toas, nii et vastasin sõnumile, mis oli nii segane ja kus polnud isegi ta nime mainitud. Siis aga hakkas ta mind ahistama, et kohe järgmiseks päevaks intervjuu bronnida. Ma ütlesin viisakalt, et see ei sobi mulle, aga annan talle teada, millal sobiks, kui saan oma kalendrit kontrollida. Ta aga ei jätnud jonni. Keset ööd. Ma ei saanud enam aru, kes meist imelik on ja lasin Lemmikul lugeda, kas asi on keelebarjääris, aga ta peksiski segast. Lõpuks sain kontrollida oma kalendrit ja nõustusin ühe teise pakutud ajaga. Järgmisel päeval ja osaliselt keset ööd jõudis ta mulle aga veel mitu kutset saata. Osad identsed, aga siis ka üks väljaspool tööaega. Ma siis küsisin talt üle, et mis värk on? Siis ta ütles, et nüüd on võimalik ainult see pärast tööpäeva pühadeeelne aeg. Not cool. Aga okei. Tähtsad bossid. Kuna see oli nii hilja ja vaid pooleks tunniks planeeritud, siis otsustasin seda ka digitaalselt teha ja terve mu pere pidi kodust ära olema, et see toimiks. Planeeritud kõne esimestel minutitel kirjutas see boss, et ta hilineb 15 minutit. Urisesin veidi ja ootasin. Läks 20. Mitte just kõige lubavam algus, aga ta oli hästi tore ja vabandas ning me paistsime olevat ühel lainel. Igatahes tuli ka kutse uuele intervjuule tulevase ülemusega. Tegin seda täishaigena nii, et mul oli hääl hästi ära, aga dedication eks. Vastust lubati nädala lõpuks ja see oli ühtlase juuni lõpp ehk suvepuhkuste algus. Mul oli terve päeva telefonil heli peal, et olulist kõne maha ei magaks, aga seda ei tulnud. Osa minust lootis, et asjad venivad nagu tavaliselt ja kuulen neist esmaspäeval. Kui see ka ei juhtunud, oli üsna selge, et pakkumine tehti teisele, sest ma teadsin, et olin viimase kahe hulgas. Möödus ka ülejäänud nädal ja nüüd ma olin juba kuri. Ma saan aru, et nad ehk tahtsid lepingule alla kirjutada enne oma backupist loobumist, aga andnud siis meile alguses pikem tähtaeg, kui neil tegelikult vaja oli. Kümme päeva pärast kokku lepitud aega saatsin neile väga kaalutletud kirja ja ise lahistasin nutta, sest nii lootusetu tunne oli. Nii väärtusetu. Sellele vastati minutitega. Nad olid nädal hiljem lepingule alla kirjutanud selle teisega, kes oli leitud üsna viimasel hetkel ja oli töötanud just nende programmidega. All fair, aga see kohtlemine oli kõike muud kui aus ja lugupidav. Ahjaa. Kuskil seal vahel tegin veel neli testi ja vestlesin ühe teise personalitöötajaga ka. Pluss kõik ettevalmistustunnid. Kõik tühja. 

Selle sama kurva päeva pärastlõunal aga kutsuti mind teise vooru intervjuule ühe palju huvitavama ja prestiižsema rolli tarbeks. See on alles ees, aga juba esimesse vooru saamine oli meelitav ja teise juba ülimeelitav. Vaatame, kuidas see läheb, aga see oleks nii sürreaalne, kui nad hoopis selle töö saaksin, sest ma olen saanud nüüd juba piisavalt eisid kohtadest, mille jaoks ma olen pigem üle kvalifitseeritud, aga otsitakse ükssarvikut, kes on teinud absoluutselt kõike, mida nad tahavad ja millegipärast tahab seda kõike veel teha. Soovituslikult hästi odavalt. Go figure!

Kirjad Kahele Triibule 75

Tere, kallis!

Pole ammu kirjutanud. Samas elu käib ikka edasi pidevalt. Sina oled nüüd vist umbes kaks kuud lasteaias suurte laste rühmas käinud ja me juba märkame kergeid muudatusi sinu kõnes ja mängudes. Ka uusi laule oled koju toonud kaasa arvatud ühe hiinakeelse pruudilaulu. Minu meelest on nii lahe, et sa saad kasvada üles nii rahvusvahelises keskkonnas ja meie hiinlastest naabrite hinnangul on ka su hääldus 95% korrektne. Üks teine su rühmakaaslane õpetas seda laulu teile, kuigi sõnumist sa vist aru ei saa.

Uues rühmas teete te ka suuremate laste tegevusi. Näiteks mai lõpus käisite observatooriumis, mis oli juba selle poolest põnev, et sinna pidi rongiga sõitma ja siis saab ju ka eskalaatoritega sõita. Alguses sa küll kartsid sinna minna, sest sa olid täiesti kindel, et te lähete kosmosesse ja sa ei tahtnud. Hiljem aga olid veidi pettunud. Samas on nii naljakas kuulata, kuidas te, neljaaastased, omavahel eksoplaneetidest räägite.

Mulle meeldib ka su enesekindlus. Üsna mitmed su sõbrad on rattaga sõitmise selgeks saanud. Sina veel mitte, aga ükspäev sa jooksid nii vapralt oma rattaga sõitva sõbranna kõrval ja kui ta otsustas sind veidi norida ja laulis sulle, et tema oskab ise sõita, siis sina laulsid ilma igasuguse häbita ja faktidele tuginedes vastu, et sina veel ei oska ja sina vajad abi. Mind ajab siiani nii naerma ja ega seal polegi mingit põhjust häbeneda. Nii lihtsalt on ju. Seltskonna hing oled sa jätkuvalt ja kui hommikuti lasteaeda lähed, siis tavaliselt teised jooksevad sulle rõõmuga vastu.

Samas jaanipäeval veetsid sa aega koos enda jaoks uute lastega ja siis ühel hetkel tulid nutuga meie juurde, sest keegi oli öelnud, et sul on kummaline aju. Sa ei solvu eriti kergelt, nii et see oli meie jaoks veidi võõras reaktsioon ning püüdsime sind lohutada. Samas meie seltskonna suured hakasid arutama, et aga kummaline aju ongi ju äge aju ja täitsa tore oleks sellist omada. 

Lasteaiast on vist tulnud ka teatud nunnutamine. Nimelt oled sa hakanud rootsipäraselt paljudele nimisõnadele is-lõppe lisama, mis ongi midagi sarnast nagu laps--> lapsekene. No las siis olla maailm veidi nunnum.

Samas oled sa veel üsna rikkumata maailma poolt. Näiteks sa nii armastad oma uusi roosasid sandaale, mille sa ise enne tellimist heaks kiitsid. Aga, paar päeva tagasi pakkusid sa õele ka midagi roosat ja pool-teatasid, et see peaks talle meeldima, sest tüdrukutele meeldib ju roosa. Kodust sa seda küll õppinud ei ole. 

Paar nädalat tagasi hakkasime ka sulle taskuraha andma harjutamise mõttes ja enne seda käisime vanaisa kingitud raha eest uues mänguasjapoes, kus te saite käru asju täis kuhjata ja siis hiljem võrdlesime, millised asjadekombinatsioonid eelarvesse mahuvad. Taskurahaga sa juba õpid ka kauplema. Kui mina küsin, et kuidas me kümme krooni jagame sinu ja heategevuse vahel, siis sa ikka soovitad, et kümme sulle ja kümme teistele. Samuti soovitad sa üsna tihti, et homme võiksime osta sulle ühe või teise asja, ilma pikemalt mõtlemata, mille eest. Viimane soov oli siis, kui vaatasime sinuga koos ühte videot, kus lõvi ja tiiger armusid ja said liigrikutsikad. Siis sa teatasid, et homme ostame sulle ka ühe. Ainult väikese. Suurt sa ei tahtnudki :D

Viimaste päevade kummaline uudis on aga sinu vihast värisemine. Sa pole kunagi varem nii teinud, nii et ma ei tea, kas see on mingi uus arenguetapp ja kas see on progress või regress. Samas siis sa vähemalt ei ründa füüsiliselt, kuigi mul on tunne, et see on ka sekunditeküsimus. Ma väga loodan, et sa õpid varsti oma viha paremini juhtima, sest see on päris hirmus.

Positiivsest veel, sul on ka uus sõbranna meie hoovis ja kuna ta elab terrassiga korteris, siis on teil väga lihtne sinna sisse-välja joosta. Meie aga ei tea päris täpselt, kuidas käituda, sest meil on ju imelik kutsumata kellelegi külla minna ja samas ei tea, kas sa oled ikka piisavalt suur, et niimoodi üksi kuskil käia. Siiani on aga hästi läinud ja sa olevat väga hästi seal käitunud. Millal sa nii iseseisvaks said, ah?

Igatahes, armastan sind pooleks ja mulle meeldib, et sa ikka minu kaissu tihtipeale ronid!

Emme

Kirjad Kõhutantsijale 36

Tere, mu Kahene!

Siiani oled sa täitsa tore, ainult et mul on veidi kahju, et enam ei ole mul ühtegi beebit. Viimaste kuudega oled sa oma sõnavara pea kümme korda laiendanud. Püüan veel kirja panna, aga juba hakkavad tulema ka esimesed kahesõnalised laused. Nii tore!

Täna näitasid sa mulle midagi uut - mängult nutmist. Sa ütled "nutab" või rohkem nagu "uta", pigistad silmad kõvasti kinni ja siis hõõrud neid rusikatega. Mingi õh-õh moodi hääl oli vist ka, et ma ikka aru saaksin. Seda tegid sa magamamineku eel lausa mitu korda ja selgelt mängult.

Sul oli siin vahepeal sünnipäev, mida tähistasime lausa neli korda siin ja sealpool sood. Rahvusvahelise lapse eelised ja vanemate peavalu. Muidugi on tore ka, aga ma lausa kartsin seda, kuidas ma jõuan õigeks päevaks meile väikese koogi ja lasteaeda midagi sobivat küpsetada töö kõrvalt ning õige päeva õhtul vihtuda valmis mitu kooki ja sadakond minimuffinit järgmise päeva kaheks peoks, aga hakkama ma sain ja armas tädi Lea tegi veel enda poolt ka kaks kooki sulle. Samas nii Rootsi kui Eesti peopäeval oli imeilus ja soe kleidiilm ja saime täiega nautida. Eestis oli sul lausa rannapidu, kus sa said veejoonel istuda ja liiva kaevata. Savi neist veidi märgadest pükstest! See ongi suve eelis ju. Või peaaegu suve.

Sa oled hästi asjalik. Tahad end ise riidesse panna ja pahandad, kui liiga vara püüame aidata. Tahad ise otsustada ja teha. Samas ma naudin ka neid hetki, kus sa siiski eelistad veel mu süles olla ja armsasti kõkutada.

Meie nädal Eestis lendas mööda ja seekord oli nii tore, et te kohe klikkisite vanaemaga, olite nõus ainult temaga olema ja iga kord kohtudes jooksite teda rõõmsalt kallistama. Kallistama oled sa üldse rohkem hakanud. Vist oma sõbrantsi eeskujul. Ka eesti väikesed sõbrad said sult hulgi kallisid ja sinuga käest kinni jalutada. Issiga olete ka lähedasemaks muutunud ja nüüd on hetki, kus sa valid ka minu juuresolekul hoopis issi ja kudrutad temaga. Su issi on nii õnnelik ja mina ka. Muidugi see pole sinu jaoks mingi saladus, et su issi ongi väga äge. 

Sa oled meil ka selline "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" tüüp ja alles nüüd sünnipäevapaiku hakkasid meie kodu pisikesest liumäest ja teistest samaväärsetest istuli alla laskma. Seega on minu jaoks hetkel veider vaadata nooremaid ka kiiremaid, kes aga ka rohkem kukuvad.

Sa armastad oma suurt venda, küsid tema järele, kui ta eemal on, hoolitsed tema eest, tuues talle asju kätte oma algatusel ja andestad talle kõik kiiresti, aga tea, et tema ei ole tähtsam kui sina ja sa ei pea laskma endale liiga teha. Me ka püüame selle juhtumist ennetada ja takistada, aga täna näiteks kallas ta sulle mütsitäie kruusa pähe ja sina ei lasknud end sellest üldse segada. Mängisid lihtsalt oma mängu edasi, olles mu väike armas mullane kleidi ja tagurpidi nokakaga gänster.

Sa oled pigem röövlitütar kui printsess, aga mine sa tea ka. Ehted meeldivad sulle juba praegu ja sa oled õppinud mu hügieenilisi huulepilki lahti keerama ja muudkui määrid neid suule. 

Käpapatrull on täiega teema ja sa olid nii õnnelik, kui sulle Skye kaisukas kingiti. See vist ongi su lemmik sünnipäevakingitus. Ja mullitaja. Kõike muud jagad sa vabalt teistega ka. Sa armastad üleüldse jätkuvalt koeri ja märkad neid tänaval alati. Bussid on ka teema. Ja lennukid ja linnud. Ja liiv. Ja su vend ning mida iganes ta teeb. Lugeda ja joonistada. Bussilaulu. Aina enam tellid sa ka välja mõeldud laule. Täna pidin laulma oma viisil Muu muu. Vahel vaatad sa koos vennaga multikaid, aga tüdined üsna ruttu ja hakkad midagi muud tegema. Aina rohkem ka iseseisvalt. Juba saab sinuga ka veidi rollimänge mängida. Näiteks arrgh bebis't (su dinosauruse kaisukat) sööta.

Kindlasti unustan nüüd midagi, sest nii palju juhtub ju iga päev, aga tea, et me väga naudime sinu maailmaavastamist.

Armastame sind palju-palju!

Emme