Vaatan, et kõik teised on täna bloginud. No ega ma ei saa siis kehvem olla ju:D
Mul juhtus eelmisel nädalal veel üks esimene. Nimelt, käisime laupäeval Annika, Veiko ja Reijoga keeglit mängimas ja väga fun oli. Ma ei kaotanud. Vähemalt mitte Veikole. Ainult lihased on ikka veel valusad ja kohe on kolmapäev. Oeh, kohe häbi hakkab enda pärast, aga mulle vist avanes veel üks aknake trenni minemiseks. Kohe ise pressis peale.
Nimelt, pakuti välja üks töökoht, täiesti zhanrist mööda, aga raha on ju vaja. Kool on varsti läbi, ühikat pole enam vaja ja ma ei teagi, mis siis saab. Tahaks nagu iseseisvuda. Kas siin on juhuslikult kedagi, kes tahaks näiteks korterikaaslaseks hakata? See tähendab kohe, kui ma rikkaks saan.
No ja see trenniga seotud polnud ainus tööpakkumine. Teine on minu jaoks veelgi naljakam. Ma ei teagi, kas seda saab just tööpakkumisena käsitleda, aga see sisaldab blogimist. Elame, näeme jälle.
Aga igatahes, päris töökohast rääkides. Nüüd läheb kurjaks. See teatud firma las imul jälle üle tagumise tähtaja oodata, et siis lõpuks "ei" öelda. Trick me once - shame on you; trick me twice - shame on me! Ja mul peab kohe kogu aeg enda pärast häbi olema. Miks ma muidu üsna regulaarselt orki lendan?
Nüüd läheb tõsiselt kurjaks ja panen kõik oma võlud ja teadmised mängu sel kitsal erialasel maastikul, aga öeldakse, et igaühe jaoks on kuskil koht. Või keegi. Kummastki ei ütleks ära. Tööga on kiirem. Ma ei oska ju niisama olla. Mõnda aega küll, aga see mõni aeg on nüüd juba läbi ja mul on konkreetselt igav ja selle aasta saatekavad on ka nii koostatud, et telekast ei tule päeval midagi. Mitte midagi kohe. Enivei, hoidke mulle pöialt nüüd. Mul on ikka väga vaja nüüd jalg ukse vahele saada. Muidu pean lihtsalt kuidagi oma mängumaad laiendama ja see tähendab, et ma lähen ära. Kaugele. Kaugemale. Ja see tegelikult ei mahu ka vele kuigi hästi mu päevaplaanidesse.
Mul juhtus eelmisel nädalal veel üks esimene. Nimelt, käisime laupäeval Annika, Veiko ja Reijoga keeglit mängimas ja väga fun oli. Ma ei kaotanud. Vähemalt mitte Veikole. Ainult lihased on ikka veel valusad ja kohe on kolmapäev. Oeh, kohe häbi hakkab enda pärast, aga mulle vist avanes veel üks aknake trenni minemiseks. Kohe ise pressis peale.
Nimelt, pakuti välja üks töökoht, täiesti zhanrist mööda, aga raha on ju vaja. Kool on varsti läbi, ühikat pole enam vaja ja ma ei teagi, mis siis saab. Tahaks nagu iseseisvuda. Kas siin on juhuslikult kedagi, kes tahaks näiteks korterikaaslaseks hakata? See tähendab kohe, kui ma rikkaks saan.
No ja see trenniga seotud polnud ainus tööpakkumine. Teine on minu jaoks veelgi naljakam. Ma ei teagi, kas seda saab just tööpakkumisena käsitleda, aga see sisaldab blogimist. Elame, näeme jälle.
Aga igatahes, päris töökohast rääkides. Nüüd läheb kurjaks. See teatud firma las imul jälle üle tagumise tähtaja oodata, et siis lõpuks "ei" öelda. Trick me once - shame on you; trick me twice - shame on me! Ja mul peab kohe kogu aeg enda pärast häbi olema. Miks ma muidu üsna regulaarselt orki lendan?
Nüüd läheb tõsiselt kurjaks ja panen kõik oma võlud ja teadmised mängu sel kitsal erialasel maastikul, aga öeldakse, et igaühe jaoks on kuskil koht. Või keegi. Kummastki ei ütleks ära. Tööga on kiirem. Ma ei oska ju niisama olla. Mõnda aega küll, aga see mõni aeg on nüüd juba läbi ja mul on konkreetselt igav ja selle aasta saatekavad on ka nii koostatud, et telekast ei tule päeval midagi. Mitte midagi kohe. Enivei, hoidke mulle pöialt nüüd. Mul on ikka väga vaja nüüd jalg ukse vahele saada. Muidu pean lihtsalt kuidagi oma mängumaad laiendama ja see tähendab, et ma lähen ära. Kaugele. Kaugemale. Ja see tegelikult ei mahu ka vele kuigi hästi mu päevaplaanidesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar