Kas te olete märganud, et erinevates kultuurides peetakse viisakaks ja ebaviisakaks erinevaid asju? See saab alguse isegi kaugemalt - sellest, mis on kellegi meelest hea või halb.
Igatahes, mõni päev tagasi plahvatasin sel teemal, sest jälle üks juhututtav arvas, et kuna me oleme "nii head sõbrad", siis tal on õigus mu välimust kommenteerida. Kusjuures ta püüdis teha komplimenti ja enne seda oli veel rääkinud, kui õnnelik ta oleks, kui suudaks tee mu südamesse leida. Aga välja tuli... ei saa öelda päris, et nii nagu alati, aga nii, nagu Indias väga tihti. Nimelt tuli temalt lause: I think you have lost a lot of fat since last time. Nagu excuse me?!?!?!???
Pähe tekkis kohe sada küsimust:
esiteks, kuidas ta julgeb?
teiseks, eriti õel on kasutada sõna fat ja mitte weight
kolmandaks, ma ei ole üldse kindel, et kaal mitte hoopis suurenenud ei ole
neljandaks, mis õigusega võõras inimene mind lambist välimuse põhjal hindab?
viiendaks, kas ta arvab siis, et ma olin väga paks või olen jätkuvalt paks?
kuuendaks, miks ta oma selliseid mõtteid enda teada ei hoia
seitsmendaks, kas ta ei tea, kuidas komplimenti teha
kaheksandaks, kuhu jääb kodune ja koolist tulema pidav kasvatus???
Anyway, see ei ole esimene ega kindlasti ka viimane kord, mil mõni india isane mõne sellise pirni ootamatult maha paneb. Selliseid asju on mul juhtunud aga ainult indialastega ja ma tean raudkindlalt, et ma ei ole ainuke, kes on korduvalt ehmatanud millegi, mida enamik eurooplasi vist häbematuseks peaks, peale. No tõesti, kas te kujutaks mõnda normaalset toredat euroopa meest kellelegi muu jutu sees ütlemas, et ta on tüse, et kellelegi teisel on seiksikamad jalad jne jne jne? Ei kujutaks hästi ette, eks.
Või noh, võib-olla tõesti väga lähedane sõber võib sel teemal sõna võtta. Muidu aga võiks hoiduda võrdlustest või piirduda väljendiga you look very nice today.
Aga ma tean, et need samad inimesed ei plaani üldse mitte ebaviisakad olla ja tõenäoliselt ei saa arugi, et nad kedagi solvanud on. Ma ei ole muidugi siiani käratanud ega kellelegi kõrvakiile jaganud ka. Aga nüüd küll aitas ja ma ei suutnud Facebookis suud kinni hoida. See muidugi lõi laiema diskussiooni ja otsekohe tundsid teatud tegelased end puudutatuna ning asusid vastu ründama. Nali on selles, et vaid üksikuid neist endist ei puuduta see teema. Aga jah, küsimus on, et kui palju tuleb alla neelata teise kultuuri esindajatega suheldes? Kust jookseb see piir?
Sest enda meelest olen ma üsna paindlik olnud. Üritanud neist ja nende kultuurist aru saada. Vältinud ohtlikke teemasid. Järginud kohalikke tavasid jne. Aga ma ei luba end suvalistel inimestel alusetult kritiseerida ning solvata! Kas see tähendab siis, et mina olen see ebaviisakas inimene oma viha välja elades? Eks see jää igaühe enda otsustada...
Muidu aga olen Rootsist tagasi. Oli üsna huvitav. Kuulsin õudusi (muidugi) india lehmapidamise kohta (kuidas pääsemaks mööda lehmade mitte tapmise reeglist seotakse nad seina äärde kinni, kuni nad näljast ja janust nõrkevad või kuidas välja praagitud lastakse lihtsalt farmist välja, kus nad peavad järsku ise hakkama saama). Sain teada, et ka hobuseid annab lüpsta ning üsna detailse ülevaate lehma sisust, aga ka sellest what mean ladies nad on:D Tegelikult ei ole see eriti naljakas.
Kahe päevaga üritasin tutvuda ka võimalikult paljude rahvusvaheliste kolleegidega ning minu rõõmuks tunnen nüüd veidi ka teisi oma ala spetsialiste jälle, aga samas ka hoopis muudes valdkondades ja piirkondades tegutsevaid tegelasi.
Sain päris headeks sõpradeks grupi sakslastega, kellega veel üheskoos lennujaamagi sõitsime ja seal siidrit jõime. Kahjuks aga olid kõik kenad poisid juba hõivatud - ja kusjuures paljud neist rahvusvahelistes suhetes. Mul oli muidugi huvitav nendega elu arutada. Nüüd aga olen tagasi ning üritan taas tööl end paari päevaga kogunenud hullumajast läbi närida.
Igatahes, mõni päev tagasi plahvatasin sel teemal, sest jälle üks juhututtav arvas, et kuna me oleme "nii head sõbrad", siis tal on õigus mu välimust kommenteerida. Kusjuures ta püüdis teha komplimenti ja enne seda oli veel rääkinud, kui õnnelik ta oleks, kui suudaks tee mu südamesse leida. Aga välja tuli... ei saa öelda päris, et nii nagu alati, aga nii, nagu Indias väga tihti. Nimelt tuli temalt lause: I think you have lost a lot of fat since last time. Nagu excuse me?!?!?!???
Pähe tekkis kohe sada küsimust:
esiteks, kuidas ta julgeb?
teiseks, eriti õel on kasutada sõna fat ja mitte weight
kolmandaks, ma ei ole üldse kindel, et kaal mitte hoopis suurenenud ei ole
neljandaks, mis õigusega võõras inimene mind lambist välimuse põhjal hindab?
viiendaks, kas ta arvab siis, et ma olin väga paks või olen jätkuvalt paks?
kuuendaks, miks ta oma selliseid mõtteid enda teada ei hoia
seitsmendaks, kas ta ei tea, kuidas komplimenti teha
kaheksandaks, kuhu jääb kodune ja koolist tulema pidav kasvatus???
Anyway, see ei ole esimene ega kindlasti ka viimane kord, mil mõni india isane mõne sellise pirni ootamatult maha paneb. Selliseid asju on mul juhtunud aga ainult indialastega ja ma tean raudkindlalt, et ma ei ole ainuke, kes on korduvalt ehmatanud millegi, mida enamik eurooplasi vist häbematuseks peaks, peale. No tõesti, kas te kujutaks mõnda normaalset toredat euroopa meest kellelegi muu jutu sees ütlemas, et ta on tüse, et kellelegi teisel on seiksikamad jalad jne jne jne? Ei kujutaks hästi ette, eks.
Või noh, võib-olla tõesti väga lähedane sõber võib sel teemal sõna võtta. Muidu aga võiks hoiduda võrdlustest või piirduda väljendiga you look very nice today.
Aga ma tean, et need samad inimesed ei plaani üldse mitte ebaviisakad olla ja tõenäoliselt ei saa arugi, et nad kedagi solvanud on. Ma ei ole muidugi siiani käratanud ega kellelegi kõrvakiile jaganud ka. Aga nüüd küll aitas ja ma ei suutnud Facebookis suud kinni hoida. See muidugi lõi laiema diskussiooni ja otsekohe tundsid teatud tegelased end puudutatuna ning asusid vastu ründama. Nali on selles, et vaid üksikuid neist endist ei puuduta see teema. Aga jah, küsimus on, et kui palju tuleb alla neelata teise kultuuri esindajatega suheldes? Kust jookseb see piir?
Sest enda meelest olen ma üsna paindlik olnud. Üritanud neist ja nende kultuurist aru saada. Vältinud ohtlikke teemasid. Järginud kohalikke tavasid jne. Aga ma ei luba end suvalistel inimestel alusetult kritiseerida ning solvata! Kas see tähendab siis, et mina olen see ebaviisakas inimene oma viha välja elades? Eks see jää igaühe enda otsustada...
Muidu aga olen Rootsist tagasi. Oli üsna huvitav. Kuulsin õudusi (muidugi) india lehmapidamise kohta (kuidas pääsemaks mööda lehmade mitte tapmise reeglist seotakse nad seina äärde kinni, kuni nad näljast ja janust nõrkevad või kuidas välja praagitud lastakse lihtsalt farmist välja, kus nad peavad järsku ise hakkama saama). Sain teada, et ka hobuseid annab lüpsta ning üsna detailse ülevaate lehma sisust, aga ka sellest what mean ladies nad on:D Tegelikult ei ole see eriti naljakas.
Kahe päevaga üritasin tutvuda ka võimalikult paljude rahvusvaheliste kolleegidega ning minu rõõmuks tunnen nüüd veidi ka teisi oma ala spetsialiste jälle, aga samas ka hoopis muudes valdkondades ja piirkondades tegutsevaid tegelasi.
Sain päris headeks sõpradeks grupi sakslastega, kellega veel üheskoos lennujaamagi sõitsime ja seal siidrit jõime. Kahjuks aga olid kõik kenad poisid juba hõivatud - ja kusjuures paljud neist rahvusvahelistes suhetes. Mul oli muidugi huvitav nendega elu arutada. Nüüd aga olen tagasi ning üritan taas tööl end paari päevaga kogunenud hullumajast läbi närida.
3 kommentaari:
euroopa ja aasiamaade üks suurim vahe on minu meelest see, kuidas naistesse suhtutakse ja kuidas naised ise endasse suhtuvad.. või noh. sooline võrdõiguslikku ja muu selline. see ei ole seal niivõrd juurdunud kui meil siin. ma arvan, et see on üks põhjustest, miks nad nii taktitundetud on kohati. ma ise kogesin ka Koreas paaril korral, kuidas ma sarnanen ühe teise tüdrukuga kuna mul on big thighs vms.. ei olnud eriti meeldiv kogemus (sel korral vaatasin mööda ja ei võtnud südamesse, kuna tegemist oli teismelisega - aga ma arvan, et vanemad isendid on lihtsalt õppinud olema rohkem subtle selles suhtes).
igatahes, mis ma tahtsin öelda.. teise punkti kohta.. see on klassikaline näide sellest, kuidas mõni asi võib valesti välja kukkuda kui oma emakeeles ei räägita. mul on tunne, et nad vahel ei saa aru päris täpselt mis konnotatsioonid mõndadel sõnadel on.. aga nemad ei saa sellest aru ja ei saagi aru saama kui keegi tähelepanu sellele ei pööra. mõnda ehk ei huvitagi.
heh. ja neljanda punkti kohta.. Mia.. :P kus sa elanud oled? ma mõistan su pahameelt. aga maailm on inimesi täis, kes hindavad sind ainult välimuse põhjal. ükskõik kui palju kõikvõimalikes hollyka filmides (ja mujal) ka ei rõhutata, et kui tähtis on sisemine ilu.. we still keep on doing it..
mul tuleb juba üks postitusevääriline kommentaar :)
ma tahtsin öelda, et ära pane tähele nende suvaliste inimeste kommentaare (easier said than done, I know), they're not worth it :) oluline on see, mida olulised inimesed arvavad, sealhulgas sina ise.
Muah! Kallis oled!
Ma üritangi selliseid asju mitte südamesse võtta, kuigi need jäävad mu ajju sõnatäpsusega alles. Lihtsalt jõudsin punkti, kus tundus, et aitab pea liiva alla peitmisest ja nõmeduste alla neelamisest.
Me kodus ükspäev arutasime sarnasel teemal, et erinevates kultuurides on erinevad tavad ja miks just meie peame alati kohandusi ja mugandusi tegema. Miks ei võiks ka nemad meie kultuurilise tausta kohta mööndusi teha?
Ise ma õnneks sellises situatsioonis pole olnud.
Claara
Postita kommentaar