Kõik sai alguse sellest, et vabal päeval oli ilus ilm. Saime sõbrannaga üle hulga aja kokku ning käisime rannas jalutamas ning piknikku pidamas. Päris huvitav oli süüa krevetisalatit, kindad käes. Vähemalt olime kindlad, et loomakesed ei olnud soojaga pahaks saanud minna. Käisime veel jää pidavust testimas ning kuidagi arenes sellest edasi plaan õhtul kuhugi tantsima minna.
Mõned tunnid kodus lebotamist vahele ning algaski päeva teine pool. Tegime end ilusaks ja hävitasime juustu-veini-viinamarju, et siis, hirmuhigiga kaetuna kõrgetel kontsadel trollipeatuse poole uisutada. No mis teha, kui ükski teine papupaar riietega ei sobinud:D Plikade värk.
Üsna kohe jõudsime Panoraami ja seekord oli seal täitsa talutav muusika. Kohe jäid silma ka kaks valgetes särkides sulgkaallast, kelle tantsuliigutused tegid ära kõigile lõunamaalastele. No sellist puusaliikumist ei suudaks meiegi järgi teha ilma ennast vigastamata. Ja see oli raudselt esimene kord, kui eesti mehed - lisaks neile üks veel - tantsuplatsil temperamentsematest tõmmudest tüüpidest paremini liikusid, ilma häbenemata totakad näida. Muidugi kohati nägid ka, aga meile meeldis see julgus just. Katsu ütles kohe: pane tähele, täna me veel nendega tantsime.
Siis me veel ei teadnud, et meil nii hästi klapib, et tüübid kes terve õhtu kõigi tüdrukute meelt lahutasid lausa meie järel hiljem vanalinna pubidesse tulevad ning meid hommikul koju viivad. Ja alles siis algas suurem seiklus.
Sattusime mingi eriti nõmeda juhiga Marabu takso peale. Kahjuks juhi enda nime ei taibanud vaadata, aga teistele ka hoiatuseks, et selles firmas töötab vähemalt üks totaalne jobu. Ta küsis, kuhu me minna tahame ning andsime umbkaudse asukoha, olles valmis sealt mõned sammud vajadusel jalutama, kuid poisid tahtsid meid ikka ilusti koju ära viia. Sellepeale kostis taksojuhilt juba vingu ja hala, et otsustagu me ära, kuhu minek ja nüüd ta peab ringi tegema, kuigi tegelikult oleks vägagi sujuvalt saanud õigesse kohta sõita. Lihtsalt ta ise valis ringiga minemise ja me isegi ei pahandanud temaga selle pärast.
Katsu koju viidud, oli minu kord ja asjad läksid juba hullemaks. Saime näiteks suure eraldussaarega eraldatud magistraalteel vastassuunavöndis veidi sõita, sest tüüp taaskord otsustas ingoreerida normaalset teed. Kuna selle vangerduse tagajärjel oleks oodanud meid ees veel üks tasuline pööre, siis otsustasin veidi varem maha minna ja mõne maja jagu edasi jalutada. Taksojuhil polnud minu mingis hoovis maha panemise vastu midagi. Kuid tasulise pöörde tegi ta selegipoolest hetk hiljem ära.
Me olime kõik end tagasi hoidnud, et mitte öelda midagi sellist, mis oleks küll õigustatud, kuid võiks lõppeda meie lampkohas keset tänavat jäämisega. Tüübid veel tegid enda kulul nalja, et neil pappi jätkub ja ärgu taksojuht muretsegu, et ta kogu tee eest makstud ei saa.
Alles hiljem kuulsin, kui hullult see seiklus lõppes. Nimelt oli juht lõpppeatuses püüdnud ebanormaalset rahasummat välja pressida ning meie kaaslased avastasid, et ta polnud taksomeetrit töölegi pannud. Tundes oma õigusi, püüdsid tüübid ka enda eest seista, lõpetades politsei kutsumisega. See aga lõppes täiesti ootamatult. Nimelt oli juht hakanud neid kahte sulgkaallasest tüüpi süüdistama endale kallaleminemises. Mul tekkis kohe küsimus, kas tõesti politseinikud ei kontrolli üldse, kas on märke kaklusest? Igatahes pandi nad puhuma ja nad olevat puhunud välja 0,... numbrid ehk siis üllatavalt kerge joobe. Aga mida tegi Eesti Politsei? Viis pärast alkoholi tarbimist korralikult taksoga liigelda otsustanud väga kerges joobes ausad kodanikud arestimajja!!! Ja seal veetsid nad suurema osa oma pühapäevast. Õnneks võtsid tüübid seda huumoriga. Neilgi ju esimene selline kogemus. Aga kuidas selgitada politsei käitumist? Kas teie meelest on normaalne, et usutakse mingit aferistist taksojuhti, kui seaduski ütleb, et kui taksomeeter ei tööta, siis ei pea üldse maksma ja kui ta süüdistab kahte endast poole õhemat valges triiksärgis ja täiesti mittevägivaldset tüüpi kallaletungis? Vägivallas, mille märke ei saa lihtsalt olla. Ja kui tüübid on käitunud täiesti ideaalselt antud olukorras. Kõik ju pidutsevad vahel. Aga nad ei olnud sügavas joobes, nägid välja täiesti korrektsed, ei istunud purjus peaga rooli ning püüdsid vaid koju saada. Mis siis kaitseb tavainimest? Hirmuga mõtlen, et kas meid oleks ka haisvasse ühiskongi ööd veetma viidud, kui oleksime veel tol hetkel nendega koos olnud? Kõike seda mingi eriti nõmeda taksojuhi pärast, kes üritas joobes inimesi ära kasutada.
Urisen siiani selle nädalataguse ebaõigluse pärast.
2 kommentaari:
Kui ristmikul saavad kokku kaks autot, millest ühes on kaine ja teises kergelt joobes juht, siis on joobes juht automaatselt süüdi, mis siis et ta tegelikult oli jube korralik juht ja hoopis see kaine juht eksis julmalt parema käe reegli vastu.
See muidugi ei tähenda, et see taksojuht poleks olnud jobu, aga politseil seal vähe viitsimist mingite purjus inimestega maid jagada.
Et siis... kui julgeme vahel mõne kokteili ära juua, siis võimegi arvestada tasuta öömajaga EV õigusriigi kodanikke kaitsma pidava organisatsiooni poolt? Ma ikka ei saa aru. Pähe tuleb vaid benefit of the doubt, ühe sõna kahe vastu, tõendite(puuduse) ignoreerimine ja kokkuvõttes tõsine abitusetunne.
Postita kommentaar