oktoober 21, 2014

Doggy daycare

On üsna palju põhjusi, miks on Rootsis hea elada. Mõnes mõttes aga ehk liigagi hea - vähemalt meie, "ida-eurooplaste" arvates. 

Näiteks loomade heaolu. Minu meelest on väga ilus ja hea, et siin lehmadele seadusega kolm kuud päikesevanne ette on kirjutatud. Kuigi see teeb farmerite elu veidi keerulisemaks, tundub see mulle loomade seisukohast ainuõigena. 

Samas aga on mul kummaline kuulda, et pisiloomi ükshaaval ei müüdagi siin. Pead vähemalt paari ostma, et neil kurb ei oleks. No ok. Ka täitsa mõeldav ja tehtav ju kuigi Eestis vaevalt keegi looma valides sellele mõtleb. 

Minu jaoks on aga absurdsuse tipp siinne doggy daycare ehk lemmiklooma päevahoid. Mulle räägiti, et kui sul just oma maja ja aeda ei ole ning sa ise päevast päeva loomaga kodus ei istu, siis on daycare ainuke ja üldse mitte odav võimalus. Üle nelja tunni nimelt ei tohi sa oma lemmikut üksi jätta, sest seda peetakse tõeliseks julmuseks ning selle vältimiseks on loomaomanikud nõus sadu eurosid kuus välja käima. Samas loomi on siin palju. Tulles kohast, kus paljud lemmikud heal juhul korra päevas süüa saavad, on see ikka meeletu kontrast. Kui nüüd veel mõelda, siis oleks rootslastel odavam oma lemmikud eesti lasteaeda panna. 

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See koerahoiu asi on küll "naised saunas rääkisid".

I Jordbruksverkets föreskifter står det att hundar bör rastas var sjätte timme på dagen och att tidsintervallet får vara längre på natten. Det finns inte någon maxgräns, men det tycks vara för djur som för människor att behovet att tömma blåsan är mindre nattetid. Det bästa är att ge hundarna en sista kissrunda sent på kvällarna.

Siin kirjas, et iga kuue tunni tagant peaks jalutamas käima, öösel muidugi mitte. Samas ma ei tahaks hästi uskuda, et see kuue tunni reegel oleks Rootsis koertepidamise juures kõige tähtsam ettekirjutus. Et kui koerad on rahul, rõõmsad, toidetud, siis usun, et ei tehta midagi, kui sa pärast 8tunnist tööpäeva koeraga välja lähed.

Mia ütles ...

Tänud täpsustamast! Minu rootsi keel on veel üsna algeline ja saan rääkida vaid sellest, mis minu kõrvu jõuab.