Mu kallis,
Aeg läheb nii armutult ja sina muudkui kasvad ning arened edasi. Mis on hea. Kuid aeg-ajalt igatsen ma seda päris pisikest beebit, kes tahtis kogu aeg minu süles olla. Üks päev näiteks mängisid sa pikalt omaette lausa teises toas ja lasid mul vajalikke asju teha.
Kuidagi märkamatult on ära kadunud ka mõned probleemsemad asjad nagu pidevalt piima välja ajamine ja pöidla imemine, kuigi me ei muretsenud nende pärast. Lihtsalt kusagil üheksakuusena sa enam ei oksendanud kogu aeg ja järsku oli meil lihtsalt palju kasutuid lappe. Pöial aga kadus iseenesest kes teab millal ära. Sa ei jäänuki seda teismeeani imema, nagu meid mitmed tuttavad hirmustasid. Sest sa oled väike aga normaalne ja äge inimene.
Sinu esimest sünnipäeva tähistasime me kolmes jaos. Õigest päevast ma juba kirjutasin. Sellele järgnes pidu pereringis, kus olid kohal su mõlemad vanaemad, rootsi vanaisa, onu pere, tädi oma uue peikaga ja su vanatädi. Sina, seltskonnahing nagu sa meil oled, pidasid vastu terve pika päeva, et ikka kõik külalised sinuga ja sina nendega mängida saaksid. Lisaks nautisid sa ise laualt erinevate toitude võtmist ja eriti muidugi hambaorkidega kinnitatud õunasiili küljest juustu ning viinamarjade korjamist. Mitte, et neid sinu jaoks ka turvalisemalt välja pandud poldud. Aga see selleks. Sinu ümber on palju toredaid inimesi, kellele sa kallis oled.
Teine pidu oli veel suurem ja seekord tähistasite üheskoos sina ja neli sinu sõpra, kes on sündinud peaaegu samal ajal sinuga. Üks lausa 14-minutilise vahega ja te mõlemad 14ndal kuupäeval. Ma harjutasin kaks nädalat teie jaoks beebisõbralike banaanimuffinite tegemist ning lisaks saite te - sünnipäevalapsed - oma tordi, mida võisite süüa nii palju, kui te tahtsite ja nii, kuidas te tahtsite. Kaks su sõbrannat ei tahtnud käsipidi tordis sobramisest midagi kuulda, aga sina ja sõbrants, kellega sa sünnikuupäeva jagad, maiustasite üsna mõnuga. Lisaks oli tulnud teile õnne soovima palju me ühiseid sõpru, aga kahjuks sul oli üsna paha tuju terve päeva. Seda juhtub harva ja ega me ei teagi täpselt alati, mis seda põhjustab. Igatahes, kõik ajas sind nutma ja sa oleksid vist eelistanud ainult minu süles olla.
Pärast sünnipäevapidusid ja sinu esimesi samme, lendasime me sinu ja issiga kolmekesi Kuubale. See oli päris paras seiklus, aga sina oled meil ju üldiselt väga mõnus kaaslane. Nii ka seekord. Proovin sellest eraldi kirjutada.
Nüüd oleme Rootsis tagasi olnud peaaegu nädala ja lõpuks hakkad sa oma tavalisesse unerütmi jõudma. Vahepeal panid sa ka kõndimise pausile ning asusid uuesti vaikselt harjutama alles koju jõudes. Hetkel on see tore faas, kus sa naudid minu ja issi vahel paterdamist, aga alles täna hakkasid üle viie sammu korraga tegema ja tasakaal paraneb sul minutitega. Täna suutsid sa kaks korda ka end ise maast püsti ajada ilma abivahenditeta ning seejärel oma jalul edasi liikuda.
Sulle on hakanud ka jalanõud rohkem huvi pakkuma. Enam ei aja nad lootusetult nutma. Mis on tore, sest alati ei saa paljajalu käia. Eile me siis harjutasimegi sinu soovil toas uute saabastega käimist ja paar korda oleme näinud ka sind issi tosse jalga proovimas, kuigi see sul veel väga hästi ei õnnestu.
Õnnestuvad sul aga paljud asjad - nt inimeste äravõlumine. Kas ma olen kirjutanud juba su tehnikast, kuidas sa vahel uues seltskonnas hakkad lihtsalt valjult naeru purssima, kuni kõik sind märkavad ja kaasa naerma hakkavad? Sa võiksid naeruteraapia sessioone läbi viia. Lisaks oled sa nüüd vett jooma õppinud. Õma topsiga pole mingit probleemi ja hea meelega harjutad ka lahtiste klaasidega, aga siis muutub see varem või hiljem käsipidi tassis solberdamiseks. Üldse meeldib sulle solberdada. Söögikorrad nt lõppevad meil regulaarselt kõige maha loopimisega või mööda lauda laiali ajamisega, kui kõht täis on saanud.
Sul on tekkinud uus armas mossitamise nägu, kus sa ajad su prunti ja nohised. Viimastel päevadel aga teed sa ka kalanägusid, põski sisse imedes, ja musihääli.
Ma kardan, et me magame su kiire arengu juures mõned verstapostid lihtsalt maha, aga teen endast parima, et sa saaksid kunagi kas või siit lugeda, milline sa olid väiksena.
Armastusega,
Emme
Aeg läheb nii armutult ja sina muudkui kasvad ning arened edasi. Mis on hea. Kuid aeg-ajalt igatsen ma seda päris pisikest beebit, kes tahtis kogu aeg minu süles olla. Üks päev näiteks mängisid sa pikalt omaette lausa teises toas ja lasid mul vajalikke asju teha.
Kuidagi märkamatult on ära kadunud ka mõned probleemsemad asjad nagu pidevalt piima välja ajamine ja pöidla imemine, kuigi me ei muretsenud nende pärast. Lihtsalt kusagil üheksakuusena sa enam ei oksendanud kogu aeg ja järsku oli meil lihtsalt palju kasutuid lappe. Pöial aga kadus iseenesest kes teab millal ära. Sa ei jäänuki seda teismeeani imema, nagu meid mitmed tuttavad hirmustasid. Sest sa oled väike aga normaalne ja äge inimene.
Sinu esimest sünnipäeva tähistasime me kolmes jaos. Õigest päevast ma juba kirjutasin. Sellele järgnes pidu pereringis, kus olid kohal su mõlemad vanaemad, rootsi vanaisa, onu pere, tädi oma uue peikaga ja su vanatädi. Sina, seltskonnahing nagu sa meil oled, pidasid vastu terve pika päeva, et ikka kõik külalised sinuga ja sina nendega mängida saaksid. Lisaks nautisid sa ise laualt erinevate toitude võtmist ja eriti muidugi hambaorkidega kinnitatud õunasiili küljest juustu ning viinamarjade korjamist. Mitte, et neid sinu jaoks ka turvalisemalt välja pandud poldud. Aga see selleks. Sinu ümber on palju toredaid inimesi, kellele sa kallis oled.
Teine pidu oli veel suurem ja seekord tähistasite üheskoos sina ja neli sinu sõpra, kes on sündinud peaaegu samal ajal sinuga. Üks lausa 14-minutilise vahega ja te mõlemad 14ndal kuupäeval. Ma harjutasin kaks nädalat teie jaoks beebisõbralike banaanimuffinite tegemist ning lisaks saite te - sünnipäevalapsed - oma tordi, mida võisite süüa nii palju, kui te tahtsite ja nii, kuidas te tahtsite. Kaks su sõbrannat ei tahtnud käsipidi tordis sobramisest midagi kuulda, aga sina ja sõbrants, kellega sa sünnikuupäeva jagad, maiustasite üsna mõnuga. Lisaks oli tulnud teile õnne soovima palju me ühiseid sõpru, aga kahjuks sul oli üsna paha tuju terve päeva. Seda juhtub harva ja ega me ei teagi täpselt alati, mis seda põhjustab. Igatahes, kõik ajas sind nutma ja sa oleksid vist eelistanud ainult minu süles olla.
Pärast sünnipäevapidusid ja sinu esimesi samme, lendasime me sinu ja issiga kolmekesi Kuubale. See oli päris paras seiklus, aga sina oled meil ju üldiselt väga mõnus kaaslane. Nii ka seekord. Proovin sellest eraldi kirjutada.
Nüüd oleme Rootsis tagasi olnud peaaegu nädala ja lõpuks hakkad sa oma tavalisesse unerütmi jõudma. Vahepeal panid sa ka kõndimise pausile ning asusid uuesti vaikselt harjutama alles koju jõudes. Hetkel on see tore faas, kus sa naudid minu ja issi vahel paterdamist, aga alles täna hakkasid üle viie sammu korraga tegema ja tasakaal paraneb sul minutitega. Täna suutsid sa kaks korda ka end ise maast püsti ajada ilma abivahenditeta ning seejärel oma jalul edasi liikuda.
Sulle on hakanud ka jalanõud rohkem huvi pakkuma. Enam ei aja nad lootusetult nutma. Mis on tore, sest alati ei saa paljajalu käia. Eile me siis harjutasimegi sinu soovil toas uute saabastega käimist ja paar korda oleme näinud ka sind issi tosse jalga proovimas, kuigi see sul veel väga hästi ei õnnestu.
Õnnestuvad sul aga paljud asjad - nt inimeste äravõlumine. Kas ma olen kirjutanud juba su tehnikast, kuidas sa vahel uues seltskonnas hakkad lihtsalt valjult naeru purssima, kuni kõik sind märkavad ja kaasa naerma hakkavad? Sa võiksid naeruteraapia sessioone läbi viia. Lisaks oled sa nüüd vett jooma õppinud. Õma topsiga pole mingit probleemi ja hea meelega harjutad ka lahtiste klaasidega, aga siis muutub see varem või hiljem käsipidi tassis solberdamiseks. Üldse meeldib sulle solberdada. Söögikorrad nt lõppevad meil regulaarselt kõige maha loopimisega või mööda lauda laiali ajamisega, kui kõht täis on saanud.
Sul on tekkinud uus armas mossitamise nägu, kus sa ajad su prunti ja nohised. Viimastel päevadel aga teed sa ka kalanägusid, põski sisse imedes, ja musihääli.
Ma kardan, et me magame su kiire arengu juures mõned verstapostid lihtsalt maha, aga teen endast parima, et sa saaksid kunagi kas või siit lugeda, milline sa olid väiksena.
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar