Mu sõbranna rääkis hiljuti, kuidas ta nii väga tahaks taas õppida ja kandideeris magistrisse. Teine rääkis, et tema kaalub tõsiselt doktorantuuri astumist. Poodides on taas müügil kooliasjad, mida mul juba 14 sügist vaja pole olnud ja ometi mõtlen ma vastikusvärinatega - ökk. Ma. Ei. Taha. Õppida. Ma ei taha kooli. Mul ei ole mingit isu hetkel akadeemilises keskkonnas õppimise vastu. Mul on tunne, et ma õpin nagunii pea iga päev tööl ning oma äri käima lükates uusi asju. Jah, muidugi, mõni kursus, mis pakiks kasulikud seotud teadmised mugavasse pakendisse oleks tore, aga ma ei taha istuda päevast päeva koolis, kirjutada referaate või mida iganes me enamasti kirjutasimegi ega teha eksameid. Mind ootavad aastaid meilboksis ligipääsu paroolid veebikursustele, mille eest ma siegi maksin, aga ma ei kujuta ette, millal ma suudan end nii palju kokku võtta, et mu enda valitud ja huvitavatel teemadelgi asju tegema hakata. Ma olin hea õpilane, aga ma eelistan nüüd päris elu. Ainus, millest ma ei saa aru on see, et miks mind ikka veel närvi ajab, kui poed juba juulikuus kooliasju müüma hakkavad. Ülejäänu on igaühe enda valik. Aga kas kellelgi on veel nii?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar