september 08, 2021

Kirjad Kahele Triibule 66

Mu kallis,

Märkasin, et ma pole juba mõnda aega sulle kirjutanud. Olen kirjutanud sinust, aga mitte otse sulle. Öelda aga oleks nii mõndagi.

Me oleme nüüd kodus tagasi ja sina nuudkui kordad: see on meie Rootsi kodu. Üleüldse üllatad sa mind iga päev aina keerulisemate lausekonstruktsioonidega ning peegeldad ka minu enda kõneviisi (vahel ärritavalt ausalt). Sa said sel suvel päris mitu korda öid eesti vanaema pool veeta ja tulid seatlki tagasi uute huvitavate väljenditega nagu suur linnuke, mis on oksüümoron. Kunagi õpetan sulle selle sõna tähendust ka. Kirjapilti pidin isegi googeldama.

Ükspäev olid sa vannis ja mina kreemitasin end. See hakkas sind huvitama ja siis ma seletasin, et emme kreemitab nägu, sest emme nägu on kuiv ja see on paha tunne. Sina siis tahtsid näha seda paha tunnet. Kahjuks ei saanud ma sind sellega aidata.

Sulle meeldib ka igasuguseid asju enda omadeks kuulutada. Täna näiteks osutasid sa meie kohal taevas lendava helikopteri poole ja ütlesid: minu oma! See vist tähendab, et sa tahaksid, et miski oleks sinu oma, aga päris helikopterit ei saa me sulle ka parima tahtmise juures osta. Ma proovisin selgitada, aga ei tea, kui palju sa mõistsid. Igatahes sa liikusid edasi teiste teemade juurde.

Ühel kaunil augustikuu kahekümne kuuendal päeval aga ajasid sa oma emme niimoodi vesistama, et isegi veekindel meik ei pidanud sellele vastu, sest sinu suust tulid esmakordselt kuuldavalt sõnad: ma allmaštan tin väga väga pallluuu. Need on ühele emmele maailma kõige kaunimana tunduvad sõnad ka pudikeeles. Päev varem olid sa ka oma õele armastust avaldanud. Sinu muidu suur lemmik, issi, ootab aga ikka oma korda.

Sa oled muidu ka äge inimene. Kange, valju nii nutus kui naerus, tugev, sotsiaalne, keeleliselt hästi arenenud ja nüüd tundub, et ka väga hea orienteeruja. Nüüd olen ma juba mitu korda näinud, kuidas sa uues ja keerulises hoones kohe meelde jätad, kus mis on ja oskad eksimatult ringi liikuda. Heaks näiteks oli tüüpiline spa-riietusruum, kus on palju ühesugused kapiridu. Sina aga leidsid ka numbreid tundmata esimese katsega meie rea üles.

Sa oled hakanud väljendama sõnades, mida sa tunned. Seda, kui sa kardad või sul on külm. Seda, kui sa tahaksid "midagi süüa". Seda, kui miski on sinu meelest mõnus. Seda, kui sa tahaksid kellegi konkreetsega mängida. Seda, kui sul on valus. Seda, kui sa oled kurb. Ma nii naudin meie vestlusi sinuga ja viimastel päevadel oled sa ka väga hästi käitunud. No ja lõpuks kutsud sa mind emmeks. Täna mingil hetkel sa lihtsalt tulid mu juurde ja muudkui emmetasid - muusika mu kõrvadele. Sa ei tahtnudki midagi konkreetset. Lihtsalt vaatasid mulle sügavale silma, ütlesid mamma ja siis parandasid kohe end. Ja siis veel ja veel. 

Üldse tundub, et sa hakkad pihta saama, et erinevate inimestega on mõistlik rääkida erinevaid keeli. Hetkel räägid sa taas rohkem eesti keelt, aga näiteks issiga lähed üle rootsi keelele. Muidugi vahel läheb ka sassi ja kõike ei oska sa veel mõlemas keeles, aga nüüd oleme me mõlemad näinud sind justkui endal sõna sabast kinni saamas ja vastavalt vajadusele keelt vahetamas.

Sul oli nii hea meel taas oma rootsi sõpru näha ja lasteaias käia. Ma loodan, et su eesti keel jääb ka alles, sest sul oli nii tore seekord suhelda Eestis kõigi meie väikeste sõpradega ühises keeles.

Tundub, et sa oled ka järsku pikemaks kasvanud. Sa mäletad paljut ja saad nii paljust aru. Näiteks ei tahtnud sa puhkuse alguses lasta juuksuril oma juukseid lõigata, kuigi issi lasi ennast sinu nähes pügada. Kui issi puhkuse lõpus uuesti juuksuris käis ja valmis sai, siis sellest kuuldes teatasid sa kohe, et ei taha juukseid lõigata, kuigi me sinuga polnud isegi juuksurisalongis. Sa mäletad, kellega kõige rohkem kiikudes nalja saab ja kuidas me jõulude ajal mandariiniseemneid lillepotti panime. Sa oskad mu telefonis videoteni navigeerida ja teed nüüd ka ise pilte. Vahel kusjuures täitsa häid. Täna hommikul istusite te õega nii nunnult üksteise kaisus ja sa ütlesid mulle: teeme pilti! Tavaliselt ma proovikski teha, aga seekord oli telefon teises toas.

Sa tundud järsku nii suur, et minus segunevad imestus ja hirm selle ees, kuidas aeg lendab. Vähemalt saan ma sult taas vahel musisid.

Armastan sind nii-nii palju!

Emme

Kommentaare ei ole: